maakonnas. Second level Paides elab 1.jaanuari Third level Fourth level 2014 seisuga 8548 Fifth level inimest. Paide linna algne nimi oli Wittenstein. Paide praegune linnapea on Kaido Ivask PAIDE AJALUGU Järvamaa keskus, Eesti südames asuv Paide ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal, kui Liivimaa ordu sinna linnuse rajas. Juba 26 aastat hiljem sai selle kõrvale tekkinud asula linnaõigused ning Paide kuulus keskajal ka Hansa Liitu.1343. aastal toimusid Paides ordu ja ülestõusnud eestlaste juhtide vahelised läbirääkimised, mis lõppesid viimaste tapmisega. Paide sümboliks on ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Vallitorn. Seda on tänaseks kaks korda uuesti üles ehitatud: 19. sajandi lõpus ning aastatel 19901993.
7. Klass Weißenstein- Valge kivi linn Click to edit Master text styles Second level Third level Nimi heledast paekivist linnuse järgi(saksa k. valge- Fourth level weiß) Fifth level Järva maakonnas, keskaegses Liivi ordu piirkonnas ilmus esmakordselt kirjalikesse allikatesse 1265. aastal Praegu um 9100 elanikku, keskajal alla tuhande Linnaõigus Paide kodanike palvel anda neile mingi kindel õigus lasi ordumeister Halt neil teha Riia õigustest ärakirja, seejärel kustutas ta sealt liigse ja lisas omapoolsed määrused, kuni kujunes Paidele sobiv linnaõigus. 30. septembril 1291 kehtestas lina juhtkond Paidele esimese linnaõiguse. Linnus Ehitati 1265. aastal Järvamaa
Nendele on suureks abiks täppis- ja loodusteaduse. Söestunud palgist saab mõõta radioaktiivse süsiniku hulka ja nii saadakse teada puu vanus. Kasutatakse ka näiteks rahvaluulet, kuna need kannavad edasi vanu pärimusi. Mõningaid teateid saadakse ka teiste riikide kirjalikeist allikatest. Palju aimu saame Läti- Hendriku kroonikast. Kuigi see on kirjutatud 13. sajandil, saab sealt välja lugeda palju varemgi juhtunud sündmustest. Ent paljudesse vanematesse kirjalikesse allikatesse tuleb suhtuda umbusklikult, kuna need on sageli kirja pandud eestlastesse vaenulikult suhtuvate autorite poolt. Kiviaeg Mesoliitikumi asulapaigad 1967. aastal markasid geoloogid Pärnu jõe ääres Pulli külas kruusaaugus ligi 3 meetri sügavusel õhukest tumedat viirgu, mis sisaldas söetükke ja loomaluid. See on teadaolevalt Eesti kõige vanem inimeste peatuspaik. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda lammasmäge.
Minevikku on esitatud väga erineval moel, lähtudes oma grupi vaateviisist sündmustele, struktuuridele, suurkujudele või tavainimestele. Termin ,,ühiskondlik mälu" tuli kasutusele fraasina, mis rõhutab sarnasust ajaloo ülestähendamises ja mäletamise viiside vahel. Ajaloolastel on tarvis uurida mälu kui ajalooallikat, et analüüsida mälestuste usaldusväärsust. Alles 20. sajandi ajaloolased hakkasid mõistma suulise ajaloo tähtsust. Tuli ju silmas pidada, et paljudesse vanadesse kirjalikesse allikatesse on talletatud ka suulisi tunnistusi ja traditsioone. Mälestusi mõjutavad nii nende edasiandmise ühiskondlik korraldus kui ka vahenduskanalid, mida seejuures kasutatakse. Vahenduskanaleid on viis: 1. Suulised traditsioonid. Viimase 30. aasta jooksul on ajaloouurimises toimunud nihe. Nimelt lootus objektiivseid fakte tuvastada on kahanenud ja huvi narratiivi sümboolsete aspektide vastu on suurenenud. 2. Memuaarid ja muud kirjalikud ülestähendused
(1) 8 Oluline maitseaine keskajal oli äädikas, mida kasutati peamiselt liha- ja kalatoitude valmistamisel ning säilitamisel. Äädikal oli tähtis koht ka keskaja meditsiinis. (1) 2.5 Puuviljad Puuviljakasvatuste kohta leidub kirjalikes allikates napilt teateid. Algselt kasvatati küll ainult õunu ja pirne, ent juba 14. sajandil lisandusid neile kirsid ja küdooniad. Tallinna kirjalikesse allikatesse ilmnevad linnakodanike puuviljaaiad hiljemalt 15. sajandi algul. Vähemalt kasvatati õunu, samuti hapukirsse ning pirne, mille kasuks peaks kõnelema kohalike puuviljaveinide valmistamine. 16. sajandi Poola revisjonide järgi otsustades kasvatati Liivimaal peale õunapuude veel pirni-, kirsi- ja ploomipuid. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kreeke. (1) 2.6 Loomakasvatussaadused
annaabi.ee 
