Teoloogia järel annab ta muusikale järgmise aukoha.) Tema komponeeritud ja sõnastatud on luterliku kiriku hümn ,,Üks kindel linn ja varjupaik" ja meie lauluraamatu laulud Ma tulen taevast ülevalt, Nüüd ristirahvas laula sa, Su poole Issand südamest,.. Kokku on Luther loonud üle 30 laulu osalt siinjuures ka teiste viise kasutades. Kindlasti tema üks kuulsamaid kirjutisi on ,,Väike katekismus", selle teksti kirjutamise ajendiks oli esimene kirikuvisitatsioon Saksimaal 1527. aastal, mille käigus ilmnesid puudujäägid nii koguduseliikmete kui ka vaimulike teadmistes. Nende kõrvaldamiseks otsustas Luther kirjutada põhjaliku õpperaamatu vaimulikele, mida hiljem hakati nimetama Suureks Katekismuseks. Selle aluseks on kolm Lutheri jutlusteseeriat aastast 1528. Martin Luther ei olnud lihtsalt uue õpetuse rajaja: uusi tõlgendusi pakuti välja ka enne teda ja kiriku kritiseerijaidki oli juba sajandeid enne teda
Vastureformatsioon Reformatsioon toimus Eesti- ja Liivimaal üheaegselt, siiski oli seda Rootsi alla läinud Põhja-Eestis võimalik kiiremini ja varem ellu viia. Liivimaal kujunes olukord teisiti, kuna Poola oli aastal 1582 Lõuna-Eesti koos Läti alaga endale saanud. Poola poliitikat juhtis poolastamise ja kiriku rekatoliseerimise püüd. Katoliiklik peapiiskop ja toomkapiitel tegutsesid Võnnus. Poola vastureformatsioon jäi siiski lühikeseks ega saavutanud suuremaid tulemusi. Kirikuvisitatsioon Pärast 14 sajandi sisetülide aega stabiliseerus kiriku tegevus järgmisel sajandil, mil hakati pidama provintsisinodeid. Piiskopid hakkasid oma kogudustes korraldama ka visitatsioone (trükis on avaldatud Saare-Lääne piiskopkonna visitatsiooniprotokollid 16 sajanidi algusest). 1584 aastal tehakse algust koguduste visitatsioonidega toompraost David Dubberchi juhtimisel, kes 1586 asub Tallinna superintendendi ametisse.
koolmeistrite ülalpidamiseks. Paljudes kihelkondades koolid likvideeriti. Katk viis rahva väljasuremise äärele, kogu maal jäi ellu umbkaudu 150 000 inimest. Laste koolitamisele polnud võimalik mõeldagi. Lugemisoskus püsis edasi sõjast ja katkust vähem puudutatud aladel. Lõuna-Eesti kooliõpetus kulges sissekäidud rada mööda ka pärast Põhjasõda. Põhja-Eesti talupoegade lugemisoskuse tase jäi madalaks juba enne Põhjasõja algust. 1715. aasta kirikuvisitatsioon näitas, et enne sõda asutatud koolid enam kusagil ei töötanud. Osad koolimajad olid sõjatules hävinud, mujal puudusid õpetajad. Lääne-Euroopas hakkas levima pietism, mille keskuseks kujunes Halle ülikool. Kogu euroopas sai tuntuks sealne professor A. Hermann Francke ja tema rajatud pietistlik pedagoogika. Eestisse jõudis pietistide levitatud põhimõte: rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajalikke teadmisi. Francke esitas oma pedagoogilised seisukohad 1713
säilitada ja luua uus rahvakoolide võrgustik. 1711. aastal olevat Peeter I andnud ka vastavad korraldused. Esialgu Peeter I tõsiselt tundis ka huvi siin olnud rahvakoolide 40 võrgustiku vastu, et kantida seda edasi Venemaale, kus ilmalikku haridust sel ajal üldse polnud. Vaikselt hakkab meil rahvakooli võrgustik kosuma. 1713. aastal viiakse Liivimal ja Eestimaal 1715. läbi kirikuvisitatsioon. Vaadatakse eelkõige kiriku ja koolide olukorda. Milline see pilt oli? Üldine olukord oli masendav. Ida-Harjumaal ja Järvamaal polnud ühtegi kooli, Lääne- Harjumaal, Viru- ja Läänemaal alles üksikud koolid. Nendes õpetavad endised Forseliuse õpilased. Liivimaal oli olukord parem. Ei olnud massilist koolide puudumist, mis ei tähenda, et Liivimaa oleks hästi kaetud olnud. Rannu, Nõo, Otepää, Paistu ja Suure-Jaani koolitegevus oli korralikult toimiv.
annaabi.ee 
