rikastamiseks. Teine versioon kõneleb sellest, kuidas tornikellade mängijad jõudsid äratundmisele, et sellist rasket instrumenti nagu kirikukell on ikka üpris keeruline käsitseda. Kellade väikesed koopiad annaksid neile võimaluse teha hoopis teistlaadset muusikat. On veel kolmaski versioon, mille järgi külaelanikel sai ühel päeval lihtsalt villand kellamängijate igapäevasest suurte tornikelladega harjutamisest. Niisiis sunniti nad kirikutornidest alla tulema ja harjutamise tarvis väikesi koopiaid tegema. Kell ja kirik kuulusid kokku. Kellade otstarve oli eeskätt kurjade vaimude peletamine. Mõistagi on selline tähendus kirikust alguse saanud ja see tähendab, et kellad on olnud juba sajandeid religiooniga seotud. Käsikellad, mida Arsis kasutab, on sellest tähendussfäärist juba väljas. Tänapäeval kasutatakse kelli ka professionaalses muusikas ja nende aura on veidi erinev. Eestis on käsikellamuusika väga noor
üheskoos luua midagi suurt. 9 Pärispeo algus Laulupidu algas kolmapäeval, 18 juunil. Pealtvaatajaid jätkus maalt ja linnast ning eestlane tundis ennast ülekaalus olles julgemalt ja vabamalt, peo tõelise peremehena. Laulupeo esimeseks päevaks juhtus igati sobiv päikesepaisteline suveilm. Juba hommikul kella 6 ajal hakkasid kirikukellad helisema ja varsti kõlas pasunakooride võimas koraal kirikutornidest. Kell 9 helistati uuesti kirikukelli, millega anti lauljatele märku rongkäigule kogunemisest. Laulupeo peastaabi moodustas ,,Vanemuise" seltsi korter linna servas Tähe tänaval. Sinna voolasid kõik osalised kokku, sest sealt algas ka rongkäik. Lauljad kogunesid distsiplineeritult ja õigeaegselt. Neile pandi rinda hõbedane juubelipeo märk, pasunamängijad said kullavärvi märgid. Kui lauljatele olid kätte antud peomärgid ja peokorraldajatele värvilised õlalindid, hakkas
korrata. Lauljad olid oma edust innustatud. Esimese lauluproovi kõrge tase jättis sügava mulje ka välismaistele külalistele. Pärispeo algus Laulupidu algas kolmapäeval, 18. juunil. Laulupeo esimeseks päevaks juhtus kõigiti sobiv päikesepaisteline suveilm. Vihm jäigi sel päeval tulemata ja miski ei seganud rõõmsa peo käiku. Juba hommikul kella kuue ajal hakkasid kirikukellad helisema ja varsti kõlas pasunakooride võimas koraal kirikutornidest; Jaani kiriku tornis mängis Tsooru koor, Maarjas puhusid Väägvere mängumehed. Kell 9 helistati uuesti kirikukelli, millega anti lauljatele märku rongkäigule kogunemiseks. Laulupeo peastaabi moodustas ,,Vanemuise" seltsi korter linna servas Tähe tänavas. Sinna voolasid kõik tegelased kokku, sest sealt algas rongkäik. Esimesel pidupäeval koguneti varakult ,,Vanemuise" maja juurde. Tänav pidumaja lähedal oli
1994:9). 9 3. Esimene üldlaulupidu 4. Laulupeo esimene päev Laulupeole oli saabunud 45 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit. Lauljate koguarvu saamiseks loetles gümnaasiumiõpetaja Gustav Blumberg kõiki osavõtjaid. Kokku sai ta 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat, kokku seega 878 peolist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Pidu algas pihta 18.juunil. Hommikul kell 6 helisesid kirikukellad ka kirikutornidest kõlasid peole saabunud puhkpilliorkestrilt äratusmänguna koraalid. Kolm tundi hiljem kõlasid taas kirikukellad. Nii anti lauljatele märku pidurongi kogunemiseks (Hillar, Hillar 1994:13). Laulupeo jooksul liiguti väga palju rongkäiguna. Läbitud maa polnud sugugi pikk, kuid rongkäik kuulub laulupeo juurde ja teeb selle pidulikumaks. Koguneti Tähe tänaval Vanemuise seltsi üürimaja juures. Tänav oli kaskedega ja maja lippudega kaunistatud
annaabi.ee 
