Kirik kõrg- ja hiliskeskajal: probleemid ning nende mõju kirikule ja ühiskonnale Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. Ristiusk, mis oli juba sajandeid olnud valitsevaks usuks Euroopas, oli jagunenud kaheks: kreekakatolik ja roomakatolik kirik
2) Ülemaailmset paavsti riiki ei tekkinud 3) Majandus hakkas arenema- kaubandussuhted idaga näiteks 4) Kultuuride segunemine- tutvuti bütsantsi ja moslemite kultuuridega 5) Ristiusustati Kesk- ja Idaeuroopa piirkonnad 6) Sõvenes vaen läänemaailma, moslemite ja bütsantsi vahel 3) KATOLIK KIRIK JA KESKAJA INIMESE MAAILMAPILT Kirikuelul oli keskajale väga oluline roll. Juba varakeskajal alanud kirikusisesed probleemid viisid kiriku võimu langemiseni. Vaimulikke otsuseid mõjutas otseselt ilmalik võim: paavsti roll oli muutunud pelgalt formaalsuseks, vaimulikke määrasid kohtadele ilmalikud valitsejad. Kiriku mõju vähenemine põhjustas ka kõrg- ja hiliskeskajal probleeme ning probleemide tagajärjed mõjutasid nii kirkut kui ka ühiskonda. 1054. aastal heitsid paavst Leo IX ja Konstantinoopoli patriarh Michael Cerularius üksteist kirikust välja
· Religioossed põhjused. Osa inimesi on tugevate religioossete vajadustega ja kui ühiskonnas olemas olevad usuelu vormid neid ei rahulda, otsitakse/luuakse uusi. Religioosne janu, püüd ,,sinna teisele poole". Sektid tekivad usuorganisatsioonide lõhenemise tulemusel. 100 aasta vältel tunneb 30% usuorganisatsiooni liikmeist selle lõhenemist (USA). Kristlus ei uuene ainult sektide varal (muutused võivad olla väikesed nt kirikusisesed uued ideed). Denominatsioon (mõiste kiriku asemele) suur religioosne organisatsioon, mis ei hõlma kogu ühiskonda (Richard Niebuhr). Tunnus: ei väida, et ainult tema teab tõde. Denominatsioonid tunnustavad üksteist. Ei nõua liikmeilt nii palju kui sektid. Sekt hääbub, kui ei suuda oma asutaja surma üle elada (ei kesta üle ühe inimpõlve). Karisma rutiniseerumine karisma, mis oli seotud ühe isikuga, hakkab seostuma traditsiooni, ideoloogia, organisatsiooniga
Mõnikord nimetatakse seda ka gallo-frangi mudeliks. Iseloomustab kahte vormi, mis kokku saavad, s.h Gallialik vorm on senine riigikiriklik Rooma kristluse kord (piiskoplik kord). Kuuendal sajandil on see võrdlemisi levinud, kasutusel on ka ladina keel. See tähendab, et ühes läänegootide ja nende mõju kadumisega kaob ka rahvakeelne jumalateenistus ning domineerivaks saab ladinakeelne. Teine pool mudelis on frangilik mudel – maakirik. Ehk et sinodid ei ole puhtalt kirikusisesed üritused, vaid toimuvad kuninga kutse peale, kuningas kinnitab kõik otsused jms (sisuliselt sama, mis oli Rooma keisril). Need kaks süsteemi ühendatakse – struktuur gallialikust ja õigused (ilmaliku võimu) frangilikust mudelist. Toimub kiriku riigistamine. Päris ilma kirikuõigusteta see ei sünni, võideldakse, asüüliõiguse eest. Kirikule tuleb anda tegus vorm ja vundament. Kirik nõuab igavese õndsuse eest maad – saab teha annetusi hinge päästmiseks. Kulmineerub 750
Husist sai tsehhi natsiooni eesvõitleja ülikoolid oli üles ehitatud rahvusluse alusel. 1410 keelas piiskop tal jutlustamise, aga kuningas toetas teda vaenu tõttu piiskopiga.Vastasseis viis sakslaste lahkumiseni Prahast ja Leipzigi ülikooli rajamiseni. Hus on saanud sümboliks seetõttu, et ta hukati: apelleeris kirikukogule ja ta hukati. Tema järgijaid nim hussiitideks ja tema hukkamisest said aluse hussiitide sõjad. Hiliskeskajal polnud ketserlus eriti levinud peamiselt kirikusisesed vaidlused. Tõeline kristlik õpetus ja vabadus lähevad rohkem korda kõigile inimestele. Kirikukriitika on suunatud kiriku parandamisele, mitte see lammutamisele sellest parandamispüüdest kasvab 16. saj välja ka reformatsiooniliikumine. Kirikulõhe poole ei püüeldud, kirikut üritati lihtalt parandada. Hiliskeskaega iseloomustas janu lunastuse järele massiliselt palverännakuid. Varem tähendas palverännak pikka, koormavat, rasket reisi pühakohta
annaabi.ee 
