* austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik võim vaenujalal ilmaliku * skolastika (oluline mõju teadusele) võimuga * Aquino Thomas * mõjutab kirjanduse arengut * mõjutas draamazanrit (piiblitegelaste * mungaordud lood; üldiselt kirjandust) * arhitektuur ja kujutav kunst 3. Iseloomusta linnakultuuri * horisontaalkultuur * NARR (suur võim, kriitika)
Reformatsiooni tulemused ehk tagajärjed: 1) Ristiusu lõhenemine 2) Euroopa usuline lõhenemine 3) 1555 Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. 7.Luterlus, kalvinism, anglikaani kirik: põhimõtted, levik, mõju ühiskonna arengule. 16. sajandi usupuhastusliikumine tõi endaga kaasa küll laiaulatuslikud kirikureformid, kuid paraku killustas õhtumaise kiriku. Usupuhastuslik kirik jagunes peagi kolmeks peasuunaks: luterlikuks, reformeeritud ehk kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuks. 8. Karavell- Kesk ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas. Astrolaab- tähekõrgusmõõtur. Must surm- katkuepideemia 14.sajandil. Kapitalism- eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kapitalist- kapitali omanik, kelle eesmärgiks oli kasum.
maetud. Need probleemid on röövinud palju aega. Sellest tulenevalt on algselt planeeritud intervjuude asemel kasutatud üksnes kirjalikke allikaid. Töö ülesehituse tutvustus Esimene peatükk jaguneb kolmeks suuremaks osaks: esimene osa annab ülevaate Euroopa religioonimaastikul domineerivatest trendidest ning kuidas need mõjutavad kirikuid. Märksõnadeks on sekulariseerumine ja individualiseerumine, eriti just kirikute vaatenurgast ja nende arengutega seotud kirikureformid, mis näitavad kiriku püüet kohaneda muutuvate ühiskonna oludega ja individuaalse religioossusega. Teine osa tutvustab luteri kirikuid maailmas, kirikutevahelisi organisatsioone, teoloogilisi ühendusi ja lepinguid. Kolmas osa tutvustab konkreetsemalt Euroopa luterlikke kirikuid, millega EELK on ühel või teisel moel viimastel aastakümnetel olnud seotud (antakse ülevaade liikmeskonnast, struktuurist ja juhtimisest, erilisematest sündustest ja arengutest). Erinevate
Rahvusidee sai usust tähtsamaks, paljud rahvad püüdsid saavutada iseseisvust. Kirikut nähti selles protsessi sageli vaenlasena, kel olid sageli sidemed keskvõimuga ja keda huvitas senise korra jätkumine. Samal ajal tekkisid ka erinevad seltsiliikumised, levisid teatrid, sajandi lõpus ka kinod. Inimestel oli nüüd võimalus otsida kultuurseid elamusi ka mujalt kui kirikust. Vene õigeusu kirik oli üks parimaid näiteid riigi võimu all olevast kirikust. Peeter Esimese kirikureformid 18. sajandil kaotasid ära patriarhide võimu õigeusu kirikute üle Venemaal, asemele pani ta kirikuid valitsema Pühima Valitseva Sinodi, kelle liikmeid valis otseselt Vene keisrivõim.Vene kirik osales aktiivselt venestamisprogrammides, kirikut süüdistati ka antisemitismis, mis ei ole tegelikkuses kinnitust leidnud. Üks olulisemaid juhtkujusid 19, sajandi vene kirikuelus oli Moskva metropoliit Filaret. Filareti ajal kiusati taga vanausulisi, samas oli ta üks vene
· Põhimõtted pole aegunud vaid moodustavad ka tänasel päeval liberaalsete kodanikuõiguste aluse! Ühiskonna- ja haldusreformid · 1790 likvideeriti aadliseisus (taastati Napoleoni keisririigis) · 1791 ettevõtlusvabadus: võimaldab moodse kapitalismi arengu · Riigihalduse detsentraliseerimine: 1. Departemangud (83) 2. Provintsihalduse demokratiseerimine 3. Kohtureformid: nende sõltumatus Usu- ja kirikureformid · 1789 usuvabadus · Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused · 1789 kat.kiriku varanduste konfiskeerimine (riigile võõrandamine) ... Motiiviks riigi pankrot ja maata maaelanike aitamine (pole kasu) Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile ja tsiviilriigile. Kirik... · Osa vaimulikest ja lihtrahvast pole sellega nõus