rahvusest preestrit, eestlastest pastoreid aga 46. Kuni 20. sajandi alguseni puudus aga meil eestlaste omakeelne vaimulikkond. 1917. aastal määratleti luterlik kirik kui "vaba rahvakirik". Pastoraat ja kogudus Kogudus on kirikuliikmete väikseim inimeste ühendus. Teataval maa-alal asetsevate koguduste koondis moodustab praostkonna, mille eesotsas on kõrgema vaimulikuna praost. Koguduse tegevust juhtis pastor, kelle valikul teenistuskohta omas otsustavat tähtsust kirikupatroon, keda 1819. sajandil abistasid köstrid ja vöörmündrid (Saaremaal aga rottmeistrid). Suuremate kihelkondade puhul võidi kirikust eemalasuv kogudus moodustada abikoguduse. Pastor ehk koguduseõpetaja käis seal teatavail tähtpäevadel jumalateenistusi pidamas. Kogudus võis liikmete arvu või kõneldava keele erinevuste tõttu jaguneda pihtkondadeks. Sel ajal olid vaimulikeks (järjestatud madalamast kõrgema astmeni) diakon, köster, papp,
teenimisvõimalused paremad. Kui varem Rootsiajal oli luterluses lubatud ainult ametlik vool, siis Vene võim luteriusus toimuvasse vahele ei seganud ja seetõttu levisid erinevad usuvoolud. Kehtis 1686.-1832. Rootsiaegne kirikuseadus. Oli 2 kirikuvalitsust Liivimaa konsistoorium ja Eestimaa konsistoorium, EM kons juht piiskop, LM kindralsuperintendent. Eesti aladel oli umbes 100 kirikukihelkonda, keskuseks kihelkonnakirik, kirikuõpetajateks olid sakslased. Mõisnik tegutses kui kirikupatroon, kelle maa peale oli rajatud kirik otsustas, kes kirikuõpetajaks saab. 18.saj I poolel tekkis luteri kirikus vool pietism. Pietistidest kirikuõpetajad taotlesid, et inimene ei õpiks ususeisukohti pähe, vaid oluline on neid selgitada ja kontrollida, kuidas inimesed neist aru saavad. Pidasid vajalikuks ka talurahvakoolide rajamist, sest seal sai õpetata lugemist ja usust aru saamist. Pietismist kasvas välja hernhuutlaste (vennastekoguduste) liikumine, mis levis talupoegade seas
asustatud. 1782. aastal elas Põltsamaal 470 sakslast ja 6700 pärisorja.Põltsamaa kihelkonda kuulus üheksa mõisa: Vana-Põltsamaa, Uue-Põltsamaa, Kaavere, Adavere, Pajusi, Lustivere, Rutikvere, Kalliküla ja Tapiku. Peale nende mõisate kuulus Põltsamaa pastori kirikliku hoolduse alla veel neli küla Laiuse naaberkihelkonna Kurista mõisast. Kihelkonnas elanud mõisnikud moodustasid kihelkonna kirikliku omavalitsuse- kirikukonvendi, mis tuli kokku kaks korda aastas. Major ja kirikupatroon Woldemar Johann von Lauw oli Vana-Põltsamaa ja Pajusi omanik. Ta rajas Põltsamaale vasekoja, tärklisevabriku, parkimistöökodasid, Lasone rohelise klaasi koja. Uued rajatised olid aga kulukad ja paljud suleti. Kui Lauw suri, ta ettevõtted pankrotistusid ja lõpes Põltsamaa tööstuslik õitseaeg. Pommerist pärit arsti Ernst Wilde asutatud trükikoda hakkas tööle 1766. aastal. Trükikoda trükkis eelkõige Wilde enda meditsiinilisi väljaandeid. Hupel tõlkis kaks tema käsikirja saksa
saksamaaga tihenesid. -) Kuna ülikooli Eestis ei olnud, siis nad käisid õppimas Saksamaal. -) Kuna Balti aladel maksti paremat palka, siis paljud päris-sakslased asusid elama ja töötama siia. -) Vene võim ei seganud Luteri usus toimuvasse ning Luteri usus levisid erinevad usuvoolud. *) Kehtis 1686 aastal vastu võetud Rootsi aegne kirikuseadus, kuni aastani 1832. *) Eesti aladel oli umbes sada kirikukihelkonda. *) Mõisnik tegutses kui kirikupatroon ja ütles, kas üks või teine inimene saab kirikuõpetajaks või mitte. * 18. sajandi esimesel poolel tekkis Luteri usuvool nimega Pietism, kus selgitati ja kontrolliti, kuidas inimesed usudogmadest aru saavad. -) Pietismist kasvas välja hernhuutlaste ehk vennastekoguduse liikumine talupoegade seas. *) Toonitati väga vaga ja jumalakartlikku elu; tuli olla alandlik ja pöörati tähelepanu kõlblusele. *) Talupojad ise hakkasid tegelema jumalasõna selgitamisega.
annaabi.ee 
