· Koolilasteaed 6-7aastased, kes on normaalse arenguga aga ei ole veel saavutanud vajalikku koolivalmiduse taset (klassis 15 last) · Päevahoid perekond või üksikisik võtab endale hoida kuni 3 last. Tihti on hooldajal ka enda isiklik laps. · Lastemaja tüüpi lasteasutus sõimeeast kuni 10aastasteni, elatakse perekonnana ning õpitakse ja mängitakse üheskoos. Koordineerijad noorsooametnikud, kirikuorganisatsioonid Lasteasutuste tööd koordineerivad noorsooametnikud, kirikulasteaedade tööd aga kirikuorganisatsioonid. Finantseerijad toetajad, lapsevanemad, omavalitsused Lasteasutusi finantseerivad toetajad e sponsorid, lapsevanemad ning linnade ja maakondade omavalitsused. Lisaks võivad seda teha ka kirikuorganisatsioonid, kommuunid, heategevusasutused, Punase Risti seltsid ja ka eraisikud. 7 slaid Töökorraldus 2 Avatud 7-17-ni
Pk 6. Religioon ja kirik 1. . 2. Keelati ära kõik teised usundid ja usuvoolud nii emamaal kui ka Rootsi võimualustes provintsides, Rikkujatele erinevad karistused, mitte tunnustajaid ähvardas riigist välja saatmine. 3. Keskvõim jälgis küll rangelt, et kogu riigis kehtiks üksnes luteri usk, kuid kiriku organisatsioonilisele ühtsusele pikka aega tähelepanu ei pööratud. Mistõttu kujunesid Rootsi eri osades üksteisest sõltumatud luterlikud kirikuorganisatsioonid ehk territoriaalkirikud. 4. Eesti territoriaalkirik lähtus Rootsi mudelist: kirikujuhiks piiskop, kirikuvalimistel abistas teda ainult vaimulikest liikmetest koosnenud konsistoorium, tallinna linn allus raele. 5. 1) patronaadi õigus – pastori ametisse kutsumise õigus. 2) kontroll kiriklike majandusasjade üle, mõisnike hulgast valiti kiriku eestseisjad. 3) kiriku eestseisjad ja pastor moodustasid kirikukohtu -> valve kiriku distsipliini järele
· Aastal 1867 oli Eesti üle 300 lubjapõletusahju. · Temperatuur oli 900-1000 kraadi. Kivi läks põlema ja põles väikese värvilise leegina. Köeti ahju kuni 5 m puudega. · Kustutatud lupja saab hoida ükskõik kui kaua. Seistes läheb ta üha paremaks. Kõik meie kriikus ja kabelid on laotud lubimördiga. ÜLDOTSTARBELISED EHITISED SAKRAALEHITISED kirikud, pastoraalid, kabelimäed. · Algselt ehitasid võõrvallutajad ja hiljem igasugused kirikuorganisatsioonid. · Kihelkonnakirikuid püstitati tihedamatesse asustuskeskustesse, kuid mitte otsa küladesse. · Kirikus asusid koos pastoraadiga suurema liiklustee ääres. · Kultuuripärandisse kuuluvad ka vanad kabelid ja kirikumäed, kuid tegelikult neid hooneid ei ole, need on muistsed ohvrikohad. Sageli pandi paganluse väljatõrjumise jaoks sinna rist, et rahvas ristile ohverdaks. Sageli kannavad kabelimäed ja kalme- ja kalmetimäe nime.
valitsesid selle poliitilise üksuse ilmalikud võimukandjad. Kohalikud Luterlikud territoriaalkirikud jagunesid kaheks tüübiks: 1) Rootsi ja Eestimaa kubermangus: episkopaalse teeitoriaalkiriku tüüp: piiskop ja puhtvaimulik konsistoorium. 2) Saksa aladel ja mujal Eesti ajal: konsistoriaalse territoriaalkiriku tüüp: (Ülem)superintendent ja nii ilmalikest kui vaimulikest liikmetest konsistoorium. 1686- Kirikuseadus, mis ühtlustas kirikuorganisatsioonid. Kõik kirikuorganisatsioonid on võrdsed, seda tehti Rootsi emamaa eeskujul. Vene valitsejad ehk õigeusu esindajad. Vene valitsejad kohalikesse usuasjadesse esialgselt ei sekkunud. Enam polnud keskvõimu, mis kontrolliks usuühtsust. Kohaliku kiriku korraldust hakkasid juhtima kohalikud ilmalikud seisused. Linnad: 17. sajandi alguseks oli Eesti alal kümme linnaõiguslikku asulat: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Kuressaare ja Valga. Linnade laastamine järgnes Põhja-sõja ajal
annaabi.ee 
