Sellisel juhul võiks kasutada üldistavat terminit ,,territoriaalne omavalitsus", sest olenemata sisust on nii kohalik kui ka regionaalne omavalitsus seotud mingi kindla territooriumiga. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on sätestatud, et kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Kuni 1925. aastani olid Eestis luteriusu maakogudused seotud kindla territooriumiga (kihelkonnaga), mistõttu selle ajani oli ka kirikuomavalitsus territoriaalne omavalitsus. Territoriaalse omavalitsuse mõiste kasutamise otstarbekus tuleneb aga just regionaalse omavalitsuse kahesugusest iseloomust. Sajandite jooksul olid Euroopas suured õigused linnadel. Nad olid nagu linnriigid oma õiguste ja vabadustega. Tallinn sai Lübecki õiguse 1248. aastal, hiljem kehtestati see Narvas ja Rakveres. Mõned Lõuna- ja Kesk-Eesti linnad (Tartu, Uus-Pärnu, Haapsalu,
organisatsioonid. Riigiaparaadi moodustavad kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse organina, kui riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu vahetult ehk otseselt. Riigiaparaat: seadusandlik organ; täidesaatev organ; justiitsorgan; riigipea. Sekundaarsed organisatsioonid: I - kohalik omavalitsus; riigikaitselised org; kultuurautonoomia org; kutsealaomavalitsus; kirikuomavalitsus II - poliitilisedd organisatsioonid (korporatiivsed) III - muud, nt mittetulnduslikud ja tulunduslikud organisatsioonid (korporatiivsed) Korporatiivne organisatsioon on kindla süsteemse sisekorraldusega ja ideoloogiaga organisatsioon kindla eesmärgi saavutamiseks. Põhitunnused: kindel liikmeskond; oma statuudiakt; autonoomsed juhtimisstruktuurid; oma kassa. Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid ning nende staatus määratakse riigi põhiseaduslikes ja teistes õigusaktides
6 P.2. KOHTUTE STRUKTUUR (RAKING) 66 P.3. JÄRELEVALVE INSTITUTSIOONIDE FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS 67 TEEMA 7. PÕHIMÕISTED 69 TEEMA 8. TEISED ORGANISATSIOONID - I RÜHM: KOHALIKUD 71 OMAVALITSUSED; RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID; KULTUURAUTONOOMIA; KUTSEALADE OMAVALITSUSED; KIRIKUOMAVALITSUS- NENDE JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID JA PÄDEVUS §1. KOHALIKUD OMAVALITSUSED - MÕISTE, JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, 71 PÄDEVUS JA STRUKTUUR P. 1. MÕISTE 71 P.2.JURIIDILINE LAAD 71 P.3. FUNKTSIOONID 72 P.4. PÄDEVUS 72 P.5
Vabariigi president; dualistlikus monarhias nt kuningas). Teatud juhtudel on riigipea seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 3) Täidesaatva riigivõimuorgan valitsus 4) Justiitsorganid Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm: KOV; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia organisatsioonid; kutsealaomavalitsused; kirikuomavalitsus; 2) II rühm: poliitilised organisatsioonid (korporatiivsed); 3) III rühm: muud organisatsioonid (tulunduslikud ja mittetulunduslikud; samuti korporatiivsed); Korporatiivseteks organisatsioonideks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi saavutamiseks. Ideoloogia võib põhineda poliitilisel alusel, maailmavaatelisel alusel või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala.
annaabi.ee 
