Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis
Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonika „Taanlase teod“ (Gesta Danorum) ning Läti Henriku Liivimaa kroonika. Mõlemad kirjutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise ajast ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandi Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis Eestisse rajatud kirikutes ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi Eestisse nii ladinakeelne Gregori koraal kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ehitama ka oreleid. Juba 1329. Aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati oreleid Paistu ja Helme kirikutes. Aktiivselt tegutses Eestimaal Dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ristiusk välja ei tõrjunud, vaid need kultuurid
kui paljudel puhkudel kirikumuusika puhul (kuigi alati ei pea ka kirikumuusika ainult pühakoja seinte vahel kõlama, võtame kasvõi meie surnuaiapühad, kus väike puhkpilliansambel või elektriklaver peaaegu alati kohal on). Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et nii kristlik kui ka kirikumuusika, kui neid käsitleda kunstmuusikana, võivad oma religioosse olemuse hoopis tagaplaanile jätta. Kirikumuusikana loodud Bachi koraaliprelüüd on sama teos nii jumalateenistuse osana kui ka ilmalikus muusikaelus kontserdisaalis. Kirikus on prelüüd osasaamiseks vaimulikust ,,ühes hingamisest", kontserdil modifitseerub ta samuti ,,ühisväärtuseks", seekord on põhirõhk võimalikult täiuslikul kunstilisel ja mängutehnilisel tasemel esitatud muusikapala nautimisel, mis loomulikult ei välista kuulajal ka religioosse elamuse saamist, kuigi
taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Mõlemad kujutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise aega ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui kapolüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu jaHelme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine
ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast. Mõlemad kujutavad Eesti- ja Liivimaa ristiusustamise aega ning eestlasi kujutatakse seal sõdalastena, kes tundsid hästi laulu maagilist mõju. [4] Koos ristiusuga toodi 13. sajandil Eesti- ja Liivimaale ka euroopalik muusikakultuur, mis levis siia rajatud kirikutes ja kloostrites ning nende juurde asutatud koolides. Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Juba 1329. aastast on pärit teade, et leedulaste röövretkel hävitati orelid Paistu ja Helme kirikutes. Tallinnas aga on hiljemalt 1341. aastal ametis olnud linnaorganist. [4] 3. Rahvakeelne kirikulaul pärast reformatsiooni 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis
annaabi.ee 
