*Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass *muusikud koosmusitseerimiseks. Esit tööt. õukonnakapellides, õukonnakapellid, õukonna kirikukapellides, ooperiteatrites. kutselised lauljad Üheh. *Polüfoonia ajastu *Polüf. mitmeh. kõrvale tuli ka /mitmeh
2.3. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zhanrides: · Kirikumuuiskas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. 2.3.1. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (1300-1377), Böömi kuninga Johanni sekretär, seejärel tegev Prantsuse õukonnas. Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli,
Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Claudio Monteverdi kirikumuus. kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. Saj vahetusel, tõelised teedrajavad teosed aga pärinevad Claudio Monteverdilt, kes arendas edasi Veneetsia koolkonna stiili. 1610 a ilmus temalt suurem kogumik erinevaid vaimulikke teoseid, tuntud nime all "Vespro della Beata Vergine" (Maarja vesper). Kontsertliku vesprimuus. kõrval on selles ka vanas stiilis kuuehäälne missa ning hulk moodasas monoodilises stiilis
Ta pole kirjutanud ühtki motetti ega vaimulikku teost. 14. Saj Prantsusmaal ARS NOVA Nimetusega ars nova tähistatakse muus.stiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova ajal toimus oluline muutus kunstmuus. zanrites: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi, enim pikki Gloriat ja Credot · Motett, algselt kiriklik teos ja nüüd seltskonnamuus.sse kuuluv, tõusis 14 saj kõige esinduslikumaks zanriks. · Kirikumuus. ja motetti kõrvale ilmus mitmehäälne ilmalik laul, mis sai heliloojate loomingus valdavaks. Peamised lauluvormid- ballade, rondeau, virelai- tuletatud luulevormidest. Guillaume de Machaut- poeet ja helilooja Selle aja Prantsusmaa tähtsaim helilooja GUILLAUME de MACHAUT (Säilinud: 40 ballaadi, 20 rondelli, 23 motetti(, 32 virelaid, 18 laid,) 1 missa (esimene täielik 4-häälne missa). Ars nova väljapaistvaim helilooja, kelle loomingut tänapäeval enim teatakse
Pole enam sellist stiiliühtsust nagu renessanssis: · vana e kiriklik stiil, jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi · kammerstiil, hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väikestele pilliansamblitele · teatraalne stiil, iseloomulik rõhutatult tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis ent võeti üle ka kirikumuus.s. Kompositsioonitehnika põhialuseks sai meloodiat toetav harmooniasaade. Basso continuo e generaalbass on muus.t pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt kaks pilli: 1)basspill, mis mängib bassimeloodiat; 2)harmooniapill, mis improviseerib bassimeloodiale saateakorde. Võrdlus renessanssiga: · Puhtmuus.line väljendus · Tekstist lähtuv väljendus
joontega lõik, kolmeosalise vormi lõpetab avaosa lühendatud kordus. Tema ooperites hinnati enim efektseid koori- ja tantsustseene, tema balletinumbritest tegid orkestrisüite juba ta kaasaegsed. Lully on läinud ajalukku esimese suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. Marc-Antoine Charpentier 1634-1704, prantsuse baroki tähtsaim kirikumuus. looja, töötas Pariisi jesuiidikolleegiumi kapellmeistrina, loonud lisaks 18 oratooriumile hulganisti kirikumuus.t (nt 12 missat) ja mitu ooperit. Kuulsaim teos on pidulik Te Deum, mille sissejuhatav võidumarss laseb arvata, et see loodi tervitamaks mõnd sõjalist võitu. Jean-Philippe Rameau 1683-1764, peenutseva ja mängleva hilisbaroki suurkuju Prantsusmaal, teenis suure osa oma elust organisti ja muus.õpetajana, lõi palju klavessiinimuus.t
annaabi.ee 
