üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874 - kogukondlikud koormised - teede korrashoid, koolide korrashoid, vaestehoolekanne, magasivili jmt. - kirikukoormised Talurahvarahutused - vt. lk.151 - mis põhjustas? - 1840 näljahäda (vt. EAL lk.307) vallandas väljarändamisliikumise, mida võimud takistasid (suurim kokkupõrge 1841 Pühajärve sõda). Peale 1840.aastat hakkas levima kartulikasvatus. - Lõuna-Eestis vallandus massiline usuvahetusliikumine (selle aluseks ka 1832.a. ususeadus) V Talude päriseksostmise seadused Liivimaal 1849 - määrati kindlaks talude päriseksostmise kord ja tingimused
vakukaer- Lääne-Eestis, mis oli mõeldud feodaali kaaskonna hobuste söödaks. Tatrahinnus, linakümnis, kümnis õlgede suhtes- tavaline määr oli 20 kubu adramaalt. Heinaandam, kalakümnis, loomakümnis- tuli anda karja juurdekasvult. 3.Rahamaksud- esmajoones nõuti neid sulastelt ja vabadikelt. Foogtiraha- tõenäoliselt tasu foogtile kui kohtumõistjale. Peale selle esinevad tõlgi-, kaplani-, talliülema-, köögi- ja joogiülemarahad. 4.Teoorjus. 5.Sõjalised kohustused. 6. Kirikukoormised- vaimulike ülalpidamiseks mõeldud kümnised. Omaette kulu nõudsid kirikutalitused: matmine, ristimine, laulatamine, armulaual käimine. Talupoegadel lasus ka kirikumõisa maade harimise, kiriku, preestri elamu ja majapidamishoonete ehitamise ning korrashoiu kohustus. OLUKORD: 1. Sunnismaistamine ja pärisorjastamine. Pagenud talupoegade välja nõudmine
siseolukorras muutus vähe. Paavst , Riia p, om, Riia pidasid kõik Saarem enda omaks, 1233 jagati kolmeks osaks Riia p, Riia ja ordu vahel. 1234 loodi Saare-Lääne pk. 22.sept sai Mõõgav ordu leedulstelt Saule lahingus lüüa, kuralased ja saarlased hakkasid vastu, 1240ks alistati taas kuralsed, saarlsed pärast läbirääkimisi alistusid kokkuleppe teel 1241 · Saarlased pidi tagasi astuma kat usku · Määratin kindlaks hinnuse suurus, selle tasumise kord, kirikukoormised · Kohtumõistmise kord Saarlased arvatavasti uuesti likvideerisid võõrvõimu, sest: 27.aug 1255 uus lpng saarlaste ja om vahel · Tagasi kat kirik usku · Kohustus osa võtta ordu sõjakäikudest kaitsesõja puhul 9) Vana-Liivim poliitiline ajalugu 14.saj 2: 40-47; 136-137; 155-166 (Eesti ajalugu kd 2 Eesti keskaeg, Trt 1937) 45: 43-50 (Eesti ajalugu. Kronoloogia, Sulev Vahtre, Tln 2007) 29
Eestist ida pool paiknesid õigeuskliku Venemaa olulised keskused Novgorod ja Pihkva. 12. sajandil hakkab eestlaste ja teiste ristimata rahvaste kujutamine ühte sulama paganate kuvandina, mille keskseks jooneks ebausukommete harrastamise kõrval sõjakus ja metsikus. See pidi õigustama nendele maadele sooritatud sõjaretki. Läänemere idarannik oli saksa ja taani jaoks kui paganlik vöönd. Ristimine oli õigusakt, mis allutas inimese kiriklikule distsipliinile, mille osaks olid kirikukoormised. Inimese tõeline, sisemine pöördumine pidi ristimisaktile järgnema, seda igapäevases hinehoiutöö, jutluste kuulamise ja pihi läbi. Ristisõjaloo allikad ei kõnele mitte kristlaste ristitute puudumisest eestlaste seas, vaid kirikliku võimu puudumisest eestlaste, lätlaste ja liivlaste maal. Kristlikud misjonärid ei eitanud paganlike ebajumalaid, vaid neid kutsuti kuraditeks ja deemoniteks. Hinnangud vallutusloole kui XVIIIXX saj poliitika kajastus- 18.-19. saj lõpu
annaabi.ee 
