Näiteks õtsekõhe üle Õtsamärdi õrasse; kõllane õrav issi `istus' õksa õtsan, õgis õkkid ja õksendas, samuti häälikumuutus ht > st: armas toster, anna rosto, lapse kõst on lasti `armas tohter, anna rohtu, lapse kõht on lahti', või küll õli ale vasti, kui metsävasti lasti lasti `küll oli hale vahtida, kui metsavahti lasti lahti'. 4 Lõunaeesti murded 4.1 Tartu murre Tartu murdel rajanes omaaegne lõunaeesti kirjakeel, mis kirikukirjanduses oli kasutusel kuni XX sajandi algusaastateni. Murde üks iseloomulikumaid jooni on na-lõpuline kaudne kõneviis, nt sügisetsel üül olna ütsä poiga ja päivä ei võena enne kittä ku ta loojan om `sügisesel ööl olevat üheksa poega ja päeva (~ päikest) ei võivat enne kiita, kui ta loojas on'. Tartumurdelisele kõnekäänule läits sutt pakku, leis karu kate käpäga iist `põgenes hundi eest, leidis karu kahe käpaga eest' vastab Põhja-Eestis sattus vihma käest räästa alla.
ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma „Sissejuhatuse“ ja muude töödega pani Stahl aluse nnkorrapäratule kirjaviisile, mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni. Mülleri eesti keelele omased saksa laensõnad, alamsaksa ja ülemsaksa (saksapärane) • Forseliuse-Hornungi kirjaviis: 1693.aastal ilmub Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika). Grammatika võttis kokku 1680. aastatel Forseliuse alustatud kirjaviisireformi tulemused. See järgmise sajandi algul käibele tulnud kirjaviis on tuntud vana kirjaviisina. Hornungi grammatika on meie vanematest eesti keele
eesti keelde) esimese eesti keele grammatika reeglistiku (originaalpealkirjaga "Anführung zu der Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Grammatikas korrapäratu kirjaviis mis matkis saksa kirjutustava. Seda kirjaviisi kasutati kirikukirjanduses kuni XVII sajandi lõpuni.. Häälikute sees on c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. Stahli grammatika ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. 1648 Johann Gutslaff: Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam (L-E) (Grammatilised vaatlused eesti keelest) Esimene grammatika lõuna-eesti keeles.Eestis on sellest raamatust säilinud ainult üks eksemplar, mida hoitakse Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus. Hinnatakse H. Stahli omast mitmes osas paremaks
Sõda mis vaheaegadega kestab 150 aastat. Moskva Vm kirj kui pahad on ladinlikud-kat Leedu 23 vaenlased. Poola-Leedu jaoks tõestada, et Moskva ebausaldusväärne partner. Paavsti poolt vaadates näha liitlast türklaste vastu. Ohtlik, et hakkab pol otsuseid mõjutama. Arusaamisest Vm-l süvendab, et Leedus õigeusukirik eraldub. Tuleb usuline poleemika uniooni vastu, kirikukirjanduses. Kusagil jookseb maailma piir ja tegu lepitamatute leeridega. 9.loeng Ivan III Hinnatud kui Vene maade kogujat ja Moskva suurriiklusele alusepanijat. Paljud rollid omistatud tagasivaates ajaloolaste-publitsistide poolt. Tuleb arvestada, et Vene maade kogumine ei jõudnud Ivani ajal lõpule, Moskva ekspansioon jätkus mõningate tagasilöökidega järgnevatel sajanditel. Ei saa rääkida Vm ühendamisest, sest mingit ühtset
annaabi.ee 
