luuletusi tuntuim ,,Päts" ning arvukalt keelealaseid kirjutisi. Ta pani endale eesmärgiks inimeste silmaringi avardamise ja köitva populaarteadusliku lugemismaterjali tegemiseks. Andis välja raamatu ,,Pühhapäwa Wahhe-luggemissed", mis tutvustas eesti lugejaid paljude võõraste maadega ja mda hakati nimetama eesti talurahva entsüklopeediaks. Masingul on suured teened eesti kirjakeele rikastamisel ja uuele kirjaviisile ülemineku valmistamisel. Ta püüdis kirikukeelt ja rahvakeelt lähendada, TÄHTSUS: tema tõi Õ tähe. Ood- pidulik luuletus, ülistus või mälestuslaul. Pastoraal on maaelu kujutav karjaselaul Kristjan Jaak Peterson- ta lõi oode, mis näitas, et võib sügavatest tunnetest laulda. Tema vaimsest pärandist peale võime hakata lugema eesti rahvusliku kirjanduse algust. Alles 20.sajandi künnisel tõid nooreestlased tema tööd lugejate ette.
nende omavahelistele sarnasustele. Rosenplänter ütles, et soome keel on kõigi eesti keele murrete ema. Ahrens koostas süstemaatilise soome suunitlusega eesti keele grammatika. Ahrens kirjutas küll eesti keele kohta, kuid alati saksa keeles. Kui esimeses grammatikas oli ainult hääliku- ja vormiõpetus, siis teises trükis oli ka lauseõpetus. Tema grammatika oli esimene, kus kasutatu rahvasuust kogutud ainest. Ta püüdis tugevalt parandada kirikukeelt. Tema ettepanekuks oli minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Ehk siis pikk vokaal kirjutatakse alati kahe tähega ja lühike ühega. (varem kirjutati kaks konsonanti, et näidata pikka vokaali konsonandi ees, kuid siis jäi arusaamatuks ka konsonant ise on pikk või lühike). Ta pakkus välja 3 astmevaheldustüüpi: klusiili kadu (nahk:naha), assimilatsioon (kumb:kumma) ja nõrgenemine (kaup:kauba). Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks.
(ristimis-, laulatus- ja matusetalitluse tekstid). Koostaja on eesti k osanud soomlane. Leiti 1909 Turu toomkiriku arhiivist. Eestikeelset teksti on 18lk. Göseken Stahli traditsiooni jätkaja. Eesti keeles kirjutatud töödest on olulisimad pulmalaul "HEh sel ke Jumlakartusz' sees" (1641), mis on mõeldud Jheringi tütre pulmadeks. 127 laulutõlget laulikus "Neu Ehstnisches Gesangbuch" (1656), mille laulud esindavad kaasaja tüüpilist eesti kirikukeelt. Tänu lõppriimile said kirikulaulud paremini lauldavaks ja rahva seas tuntuks. Lisaks kirjutas põhjaeesti k käsiraamatu "Manuductio ad linguam Oesthonicam. Anführung zur estnischen Sprache" (1660): õpetus, eesti-saksa sõnastik ninjg lisad. Gösekeni keelekasutus: keeleõpetuse ortograafia ptk põhjalikum kui Stahlil: ettepanek tarvitada vokaali pikkuse märkimiseks h asemel 2 tähte (ise kinni ei pea)
minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. ·Eestimaa Kirjanduse Ühing- oli baltisaksa teadusühing, mis tegutses Tallinnas aastail 18421940. ·Eduard Ahrens- 1803-1863. Oli baltisaksa päritoluga kirikutegelane ja eesti keele uurija ning korraldaja. Kirikukeele uuendajana avaldas ta 1843. aastal eesti keele grammatika. Selle teose järgi peetakse teda tänapäevase eesti keele ortograafia loojaks. Ahrensi kirjaviisireform ajendiks oli püüd kirikukeelt rahvapärastada. ·Otto Wilhelm Masing- 1763-1832. Oli eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde. ·Johann Voldemar Jannsen- 1819-1890. Oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pärnu Postimehe asutaja. Vanemuine asutaja. I üldlaulupeo organiseerija. ·Kristjan Jaak Peterson- 1801-1822. Eesti kirjanik. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-
annaabi.ee 
