TEEMA: "RAHVAKALENDER" JAANIPÄEV KONSTANTIN JAKUBOVITS 10A 2016 A. Jaanipäev · Jaanipäev toimus 23-24 juunil · Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. · Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kirikus tähistatakse sel päeval Ristija Johannese sünnipäeva · Jaanipäev oli olulisel kohal ka Eesti rahvakalendris, kus see oli aasta kõige olulisem suvepüha · Saaremaal nimetati jaanipäeva leedopäevaks · Tehti koduõlut, sel päeval olid enim hinnatud piimast valmistatud toidud · Sel puhul on kombeks korraldada nii rahvapidusid kui ka tähistada püha sõprade ja tuttavate keskel väiksemate lõkkeõhtute või grillimisega koduaias või looduses.
Virumaalt pärit ütlus: "Jaanipääv oli üks ilo ja unne pääv kõigile." Mis olid tavad? • Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaeda. Õhtul süüdati jaanituli. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Kust tuleb jaanipäeva nimetus? • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, kus seda peetakse Ristija Johannese sündimise päevaks. Mida tuli kindlalt teha? Sõnajalaõis • Kaunis õis, mis puhkeb jaaniööl lühikeseks ajaks ja annab oma noppijale rikkuse ja õnne teadmised kõigi maailma asjade kohta. Sõnajalaõit tuli otsida üksinda, seejuures ei tohtinud pöörata tähelepanu häältele enda ümber. Leitud õis tuli viia kohe metsast välja. Needused ja nõidumine • Varasemate romantiliste ennustustavade hulka kuulub ka
JAANIPÄEV AULE MÄEMETS PA14 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS JAANIPÄEVAST • Jaanipäeva tähistatakse Eestis 24. juunil • Jaanipäeva nimetus pärineb kirikukalendrist, millega tähistatakse Ristija Johannese sünnipäeva • Jaanipäeva ja- ööd tähistatakse laialdase jaanitulega • Sel päeval on korraldada rahvapidusid kui ka püha sõprade ja tuttavate keskel, kus grillitakse kas aias või looduses • Tänapäevalgi on jaanipäev eestlaste seas üks tähtsamaid pühi • Jaaniööl käivad armastajapaarid metsast otsimas sõnajalgasi, mille sõnajalaõis tähendab müütilist armastust JAANIPÄEV EESTI RAHVAKALENDRIS
Erinevad usulise kuuluvuse ja kultuuritavade kui ka keele poolest.setu keel on võru keelele küll lähedane setu murre kuid keel on teistsugune. 20. Kirjeldage lühidalt vanausuliste kultuuri Eestis. Mille poolest erinevad vene vanausulised õigeusklikest? Nad löövad risti ette endiselt kahe sõrmega Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega Ei austata pühakuid kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666aastat Lastele valitakse nimed kirikukalendrist Teenistusel tuleb kanda traditsioonilisi rõivaid naistel pikk seelik ja rätt peas mis pannakse kinni haaknõelaga mitte sõlmega Rangemates sektides ei tohi mehed habet ajada.ei tohi jua kohvi suitsetada Ei jagata oma toidunõusid ja tarbeesemeid võõrausulistega
Tingimata tehti jürituld. Jüripäev oli karjalaske- ja põllunduspüha ning olulisim päev huntide tõrjumiseks. Uskumuse järgi sidus huntide patroon püha Jüri jüripäeval huntide suu kinni – nad ei rünnanud koduloomi. Veel 19. sajandil oli jüripäev mõisaga teenistuslepingute lõppemise ehk kolimise päev. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-juripaev.php) MARKUSEPÄEV - 25. aprill. Markusepäeva tuntakse ka äkksurmapäeva ja ussikuningapäeva nime all. Nimetus on pärit kirikukalendrist, kus see on kaitsepühaku Markuse mälestuspäev, kellelt otsiti abi ootamatu surma vastu. Mõnel pool usuti, et sel päeval ei tohi künda, see võis tuua äkksurma künnihärgadele ja muulegi karjale. Oluline on ilma jälgimine ja saagi ennustamine: kui täna on külm ilm, siis tuleb külm kevad ning halb saak. Looduses liikudes arvesta, et täna kutsub ussikuningas oma alamad nõupidamisele. (https://www.eesti.ee/ev95/et/rahvakalender/rahvakalender- internetis/932/markusepaev-25-aprill) 5
Samas on leitud, et tegu oli elava ja areneva süsteemiga. Sotsiaalne kord oli seotud nii kodanike kui ka jõukusega ning seda omistati ka jumalatele, sest ainult kodanike õiguseks oli saada preestriteks. Seega vahetegemine vaeste ja rikaste vahel oli selge. Usuti, et jumalatel oli võime inimeste ellu sekkuda, mistõttu oli oluline õigesti ohverdada – jällegi seotud jõukusega. Rooma religioonil on kristlikule kirikule suur mõju. Alustades esimeste sajandite religioossest laadist ning kirikukalendrist, millest paljud kuupäevad võetakse üle Rooma riigireligioonist, lõpetades kirikuhoonetega. Alates 4. sajandist saab kristlus Roomas sallituks ning võetakse üle roomalik arhitektuur. Allikad, millele me varakristliku kiriku puhul saab toetuda. Peamine on Piibel. Ainult UT raamatud ja Piibli kaanoni kujunemine. Kõige kaugem üleskirjutus on säilinud 3. sajandi algusest, üksikuid fragmente on võimalik ka varasemast ajast leida. Eusebius pani 4. sajandil kristluse ajaloo kirja.
sügisene roheluse koltumine, päikese järgi otsustades aeg, mil päike käib kõige madalamalt, põlluharija aastalõpu määrab saakide salvesaamine. Päevi loendati taevase Kuu "nägude" järgi (siit lähtub nimetus kuupäev), kuufaase näitavad vastava joonise abil ka praegused trükikalendrid. Tundide arvestust ei olnud, kuid tänini on kasutusel mõisted, nagu videvikuaeg, koiduaeg, kesköö, täiskuuaeg, lõunaaeg, söögiaeg, silmapilk. Üleminek kirikukalendrile Kirikukalendrist tuli rahvakalendrisse rohkesti pidepunkte pühakutähtpäevade näol. Tõnisepäev (püha Antoniuse mälestuspäev, 17. jaan.) ja küünlapäev (päev, mil Neitsi Maarja Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, 2. veebr.) võtsid tasapisi üle kujutluse taliharjast talve keskpaigast. Neitsi Maarjale pühendatud paastumaarjapäev (25. märts) sidus enda külge palju kevade saabumisega seotud endeid.
annaabi.ee 
