Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat.
1554 aastal Novgorodis alla 15 aastasele rahule mille tulemusena kohustuti „võlga“ Moskva tsaarile tasuma ka viimase 50 aasta eest, milleks anti küll 3 aastat aega. Edaspidi pidi aastas tasuma tsaarile iga „Tartu oblasti elaniku pealt“ ühe Saksa grivna suuruse maksu. Kolm aastat mõõdus ja raha kokkukogumiseks ei olnud mitte midagi peale rääkimise tehtud. Saksa-Rooma keisririik, mis tollast Euroopat suuresti läbi kirikujuhtide kontrollis oli hõivatud muude muredega ja kuskil kaugel provintsis asuv Liivimaa ei kuulunud prioriteetide hulka. Seega hakkas üksi jäetud Liivimaa protektoraat tuhnima vanades ürikutes ja avastas, et neil polevatki moskoviitide ees mingeid otseseid maksukohustusi olnud. Küll on aga olnud läbi pika ajaloo juhtumeid, kus otsese ohu vältimiseks on vanale vaenlasele raha või muud vajalikku antud, et nad suurema kahju ärahoidmiseks kodu tagasi saata. Selgus ka üks väga
põhimõtetest), ennekõike aga võimsaim katoliiklik monarh ning seega ei saanud ta kirikut õõnestavat Lutheri tegevust heaks kiita. Nii pani Karl Lutheri 1521. aastal Wormsi riigipäeval, kus too oli keeldunud oma vaadetest loobumast, riigivande alla (mis tähendas sisuliselt tema lindpriiks kuulutamist) ning too pidi otsima varjupaika Saksi kuurvürsti Friedrich Targa juures. Et Saksamaal oli rahulolematus paavsti ja teiste kirikujuhtide toretseva ning pillava eluviisiga suur,renessanssi ideed polnud veel kuigivõrd levinud ning Lutheri novaatorlik vaatenurk kristlusele tundus paljudele õigem, siis polnud mässulise munga lindpriiks kuulutamisest erilist kasu. Pealegi ei soovinud Karl korrata keiser Sigismundi viga, kelle ajal põhjustas tšehhi usu-uuendajaJan Husi ketserina hukkamine Böömimaal hussiitide sõjad ja 16. sajandissegi ulatuva vaenu Böömimaal. Lõpuks selgus aga, et sõda tuli ilma Lutheri hukkamisetagi
Olemuselt individualistlik. Lähtuti isiklikust valikuvõimalustest. Varakiriklik traditsioon oligi muidugi kasinusele kutsuv, aga eremiitlus arendab välja inimvõimete piiri, pikkides sisse gnostilisi ja eshatoloogilisi motiive. Dualism ihu ja hinge vahel. Tähenduslik ka tagakiusude motiiv, see, et paganad valguvad kirikusse – annavad hoobi, et askeedid hakkavad eralduma. Kogudustele mõjub see negatiivselt, sest ideaalseid kristlasi ei ole enam iga päev silme ees. Ühtlasi tekib ka kirikujuhtide jaoks probleem, kas eremiidi on ikka õiged kristlased, kui nad ei soovi end kogudusega siduda. Peamiseks küsimuseks oli see, et kuidas jääda kristlaseks ja panna vastu ajastu kiusatusele – see sunnib ka tagakiusude ajal paljusid kõrbeteekonda ette võtma. Varasema eremiitliku munkluse kohta on mitu allikat. Historia moachorum in Aegypto (u 400), Historia Iausiaca (u 419/420). Reisikirjeldused läbi Egiptuse munkade asualade. Selline turism asualadele oli levinud