sootuks teine ülesanne, mis oli keskaja kirikutes olevate kujude ülesanneteks. Kui ennist kujud jutustasid lugusid, siis nüüd olid nad lihtsalt hoonete sisemuse ja fassaadide kaunistamiseks. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratsioonideks. Gian Lorenzo Bernini oli barokiajastu üks silmapaistvamaid Itaalia skulptor ja arhitekt. Väga tuntud on tema skulptuur teos ,,Püha Theresa ekstaas", see kaunistas üht Rooma kiriku alatarit. Barokiajastu arhitektuur avaldus esmalt kirikuehitistes oli samuti äärmiselt oluline barokk kunsti väljendamise koht. Barokk arhitektuuri sünnilinnaks on paavstilinn Rooma. Selle ajastu arhitektuuri stiil tõi palju muutusi hoonete põhiplaanidesse, nagu näiteks hakkas levima ehitise tüüp mille põhiplaan oli põimunud üksteisesse ja hoone meenutas ovaali. Samuti muutusid ka siseruumid ümaramatemaks ning levinud olid ka kaarjad ukse võlvid. Heaks näiteks on San Carlo kiriku kuppel.
Usk haaras peaaegu kõik elualad, kaasa arvatud sõjapidamise- nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik. Arhitektuur Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli ehituskunst, eelkõige kiriklik. Ehitati palju kirikuid, katedraale ja kloostreid. Paljude kirikute ülesandeks jäi ka täita linnuse ülesannet, kuhu ohu korral võisid inimesed varjuda. Kirikute põhitüüp jäi edasi basiilikaks, ent kuna usk oli edasi arenenud, siis tingis see ka kirikuehitistes muudatusi- jumalateenistuse läbiviijaid oli rohkem, seetõttu ehitati kirikud just altaripoolsest otsast suuremaks. Ehitustehniliselt kõige raskem ülesanne oli kirikulagede võlvimine- tunti roomlaste poolt kasutule võetud silindervõlvi, millega sai katta aga väga kitsaid ruume, mõnevõrra parandas olukorda ristvõlvi kasutuselevõtt. Selliselt võlvitud laed aga olid väga rasked ja nõudsid ehitistelt tugevaid ja pakse seinu, kuhu ei saanud ka palju ja suuri aknaid teha. Seetõttu
väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. [24] Renessanssarhitektuuri iseloomustavad horisontaalsed jooned erinevalt gootika vertikaalsusest. Teravkaare asemel võetakse kasutusele ümarkaar ning seinapindasid hakatakse taas liigendama avaramate akende ja sammastega. Jämedalt koosnevad seinad kahest sõltumatust kihist ehk konstruktiivsest (kivi, tellis) ja viimistluskiht. Iseloomulik on ka sammasõuedega palee, mison tüüpiline Itaalias. Kirikuehitistes hakkavad kerkima kupliga hooned ent suurem rõhk suunatakse nüüd lossiehitusele. [15] 1.2 Väinjärve mõis Väinjärve mõis (vt joonis 1.2) on rajatud 17. sajandil Heinrich Ahnen'i poolt ajalooliselt Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa
18. sajandi II kolmandikul kadusid inglise arhitektuurist praktiliselt kõik baroksed elemendid ning Palladiot eeskujuks võttev klassitsistlik laad sai ainuvalitsevaks. Madalmaad, mis senini olid moodustanud ühtse terviku, jaotusid 1609. a. lõplikult kahte ossa. Flandrias ( praegune Belgia ja Kirde- Prantsusmaa ) kui feodaalkatolikus maas pääses valitsema baroki külluslikum, maalilis-dünaamiline suund. Selle peaesindaja, J. Fancart`i ( 1577- 1651 ) kirikuehitistes ( Jesuiitide kirik Brüsselis, Augustiinide kirik Brüsselis, mõl. 17. saj. I pool ) rakendatud voolavat ja rikkalikku dekoori arendas edasi L. Faydherbe (1617- 97 ) oma loomingus ( nt. Jesuiitide kirik Louvan `is). Vastupidiselt feodaalkatoliiklikule Flandriale kujunes Hollandist 17. sajandil tugeva kodanlusega valdavalt protestantlik maa, mis asus paljudes majandusvaldkondades Euroopas juhtpositsioonole, jõulise majandusliku tõusuga kaasnes ka vaimse kultuuri õitseng.
annaabi.ee 
