BAROKK 16. saj. Lõpp kujunes Itaalias välja barokkstiil Barocco it.k. (>portugali keelest) korrapäratu poolümar pärl Eesti keeles oleks ,,eriskummaline" Itaalia barokk · Barokis on väga olulisel kohal suured tunded. · Barokkarhitektuuri sünnikohaks on Rooma · Kirikuehitised · Olulised sammas, poolsammas, pilaster(kandiline poolsammas), kuppel, läänefassaad, voluut(rullpadjand), ümarkaar, kolmnurkne viil jne. · 17. Saj. Valitses Euroopat monarhia (absolutism) · Giacomo da Vignola · Il Gesu kirik Roomas · Barokkarhitektuuri eeskäija Lorenzo Berinini!!!!!!! (1598- · Rooma Peetri kiriku väljak ja koloonnaad (sammastunnel) · Ca 1656-1667 · Vatikan · ,,Taavet" · ,,Apollon ja Daphne"
Viljandi. Hiljem said linnaõigused veel Paldiski, Valga ja Võru. 1. mail 1938 oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna. Rääkides täpsemalt kultuurielust, siis keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Katoliiklus toodi Eestisse ristisõjaga, mis omakorda mõjutas ka linnade olemust. Linnades oli klooster kui keskus, kuna sealt sai kooliharidust ning õpiti ka eesti keelt. Kahjuks said haridust peamiselt sakslased. Kirikuehitised olid gooti stiilis ning näiteks võib tuua Oleviste kiriku Tallinnas ja Jaani kiriku Tartus. Linnaelu oli sarnane Lääne-Euroopaga ning maausuline maailmapilt segunes katoliikliku maailmapildiga. Linnades oli võimalik tegeleda käsitööga ja kaubandusega ning linnas oli turvaline ning soodne elada. Käsitöölised linnades olid koondunud erinevatesse tsunftidesse. Tallinnas oli kaks eraldi väikegildi : Kanuti ja Oleviste gild.
Osa neist on looduslikud koopad, osa inimeste kätetöö. Rooma linna alused käigud ~ 900km (mitmekorruselised labürindid, vulkaanilise pinnase tõttu oli seal uuristamine suht lihtne). Seal leiduvad esimesed seina- ja laemaalid. Ei kujutata erootilisi motiive ja paganlusega seotut. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. Kristus kala, lootus ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne. Leidub ka maale, mis on illustratsioonidena Piiblis. Kirikuehitised põhistiiliks BASIILIKA (kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp) . Pikergune hoone; kesklööv, külglöövid, transept, apsiid, sambad millele toetus talastik või kaared. Keskmine lööv oli kõrgem kui küljelöövid. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil. Mõnedel puhkudel oli kiriku ees nelinurkne õu aatrium. · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina · Peetri kirik Basiilikas andsid tooni sambad, lagi oli lame või mõnel juhul see hoopis puudus. Seina-
LEON BATTISTA ALBERTI (1404-1272) Arhitekt ja kunstiteoreetik, töötas välja uuse palazzotüübi: - iga korruse akende vahele paigutati pilastrid - pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel - pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. Näit. Palazzo Rucellai Firenzes Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446)
iga korruse akende vahele paigutati pilastrid pilastrid lõid fassaadil tasakaalu kandvate ja kantavate osade vahel pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rütm muutis ehitise harmooniliseks ja pidulikuks. ● Näit. Palazzo Rucellai Firenzes 7 ● Järjekindlast antiikarhitektuuri eeskujude elustamisest annavad tunnistust ka Alberti kirikuehitised. Neis ei võta ta mitte ainult üle arhitektuurseid osasid, vaid püüab ehitist tervikuna antiikses vaimus kujundada. ● Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) – hele-tume marmortahveldis. ● San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. ● FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446)
o Lääne-Prantsusmaa- Notre Dame de la Grabnde kirik Poitiers's. suurte skulptuuriliste kaunistustega. o Ida-Prantsusmaa- Cluny kloostrikirik- benediktlaste klooster, palverändurite kirik, 5- lööviline peakirik, millele lisandub 3-lööviline eeskirik, kaks transepti(põikihoonet). Lammutati suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Olnud eeskujuks mitmele Saksa Reini jõe orus paiknenud kirikutele. Citeaux- tsistertslaste keskus- lihtsad, ilma tornideta kirikuehitised. o Põhja-Prantsusmaa- 2-läänetorniga ja 2 nelitistorniga. o Itaalia- bütsantsi mõjul on tavaline- kuppel. Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Omapärane- erivärviline marmor, millest tehakse mustrit. Rajati ka babtisteerium- ristimiskirik- üleni kaetud kupliga. Pisa toomkiriku viltune kellatorn- kampaniil. Kõik on ühtemoodi kaunistatud ja on kaunistatud ümarkaarseid galeriisid. o Veneetsia- Püha Markuse katedraal. 5- kupliga tsentraalehitis. San Marco
annaabi.ee 
