Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada. Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat nii ketseritele kui ka neile, kes seda kuulda olid võtnud. Ketsereid vangistati või aeti maalt välja, nende vara aga võeti endale. 13. sajandil moodustati ketserite vastu võitlemiseks eriline kirikukohus ehk inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene on ketserluses süüdi või mitte. Süüdimõistetuid põletati tuleriidal.
Veidi hiljem rajas hispaania aadlik Dominicus dominiiklaste ordu. Ordu eesmärgiks sai jutluste abil katoliku kiriku toetamine. Dominikaani mungad olid haritud inimesed, kes tundsid pühakirja ja oskasid vaidlustes katoliku usu tõdesid osavalt põhjendada. Ketserid olid inimesed, kelle vaade katoliku kirikule erines teiste omast. Nad väitsid, et paavst on nende meelest jumala teener ja kirik saatana kätetöö. Nende arust pidid mungad olema vaesed nagu kirikki. Katoliku kirikule ketserite tegevus muidugi ei meeldinud ja nad arvasid selle levitamist hukatuslikuks olevat nii ketseritele kui ka neile, kes seda kuulda olid võtnud. Ketsereid vangistati või aeti maalt välja, nende vara aga võeti endale. 13. sajandil moodustati ketserite vastu võitlemiseks eriline kirikukohus ehk inkvisitsioon. See pidi välja selgitama, kas inimene on ketserluses süüdi või mitte. Süüdimõistetuid põletati tuleriidal.
positsiooni, muutub see ohtlikuks ja kahjulikuks. Ka enesearmastusel on tähtis positsioon, ent tõeline enesearmastus tähendab Jumala armastamist ja enese salgamist. Väär enesearmastus seisneb enesekasu otsimises. Augustinuse silmis on maailmaajaloo põhiliseks teemaks võitlus usu ja uskumatuse vahel e ilmaliku riigi ja Jumalariigi vahel. Ilmaliku riigi aluseks on cupiditas ning Jumala riigi aluseks mõistagi caritas. Kirik ei ole veel Jumala riik, sest kirikki sisaldab endas õigeid ja mitteõigeid, mille vahel on vahendajaks hierarhia. Tänu hierarhiale on Kristus kohalolev ja kirikus valitsev. Siiski on Augustinus seisukohal, et kirik on pinnas, millest Jumala riik välja kasvab. 13. PILET HELLENISTLIKUD FILOSOOFID (KÜÜNIKUD, EPIKUURLASED, STOIKUD) M. HEIDEGGERI ESISTENTSIALISM Hellenism on periood pärast Aristotelest. Ajastu üldiseks omaduseks on asjaolu, et prooviti leida üksikinimese elu mõtet
Nii leiate Bourges'i katedraali suurelt portaalilt Noa loo* väljanikerdatuna «kõigis üksikasjades» ja Bocher-ville'i kloostri veevaagnalt eesli kõrvadega joobnud munga, kes, veiniklaas peos, kogu vennaskonnale näkku irvitab. Tol ajal oli kivisse kirjutatud mõttel samasugune privileeg nagu nüüd trükivabadusel. See oli arhitektuuri-vabaduse aeg. See vabadus läks väga kaugele. Vahel pakkus mõni portaal, fassaad, terve kirikki sümboolset pilti, mis kirikule oli täiesti võõras, jah, isegi vaenulik. Kolmeteistkümnendal sajandil kirjutas selliseid mässulisi lehekülgi Guillaume de Paris, viieteistkümnendal Nicolas Flamel. Saint-Jacques-de-la-Boucherie kirik oli üleni opositsioo-nivaimu täis. Mõtted võisid tol ajal vabad olla ainult sellisel kujul, nad võisid terveni avalduda ainult neis raamatuis, mida kutsuti ehitusteks. Mõnel teisel kujul, ütleme käsikirja näol, oleksid
annaabi.ee 
