sünge varjualune inimese elukihkavale hingele, ainus tagala neetuile, kes eales rahus puhkavate sekka kuuluda ei saa. Iga vaikne sekund, saadetud tuule ulguvast kajast, neelab nähtamatu pisara meespõlve soost: armsama lahkumine on valu, piinav rebend südames, mida kogu elu endaga kanda. Kuid inimeste tunded, ka kibedamad neist, on privileegia, surelikkuse magusaim toon. Üksikud klaverinoodid lõhestamas hommiku kiretut tervitust, kajas Hallitiivaliste kodas hüvastijätt mineviku lembusega. Reas seisid inimesed, järeltulijad käekõrval, igapäeva mõtted läbistamas nutuhümni nad mõtlesid lahkunuile, oli surnute pühapäev. Teiste seas oli ka neid, kes ei tundnud leina nad ei saanudki, sest nad polnud aadamalapsed. Ükskõiksel ilmel jälgisid nad kaaslasi, oodates missa lõppu. Nad olid seal vaid viisakusest, et mitte äratada kahtlusi
Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. • Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi. Tema enamik säilinud luuletustest pärineb 1530. aastatest ja edasisest ajast. • 12. veebruaril 1564 ühe oma “Pieta” kallal töötades hakkas kunstnik end haigena tundma. Varsti heitis ta voodisse ja vaatamata oma arstide pingutustele suri 18. veebruaril. • Paljud kunstnikud püüdsid oma loomingus Michelangelo kiretut ja isikupärast stiili järele aimata. Niimoodi sai alguse manerism, mis oli pärast kõrgrenessanssi järgmine suur kunstivool. Maalilooming • 16. sajandi algul läksid moodi laemaalingud. Paavst Clemens VII palus 1530. aastate alguses maalida Sixtuse kabelisse sünge pildi. Teema, mille Clemenes valis, oli viimane kohtupäev. • Ülesanne oli tehniliselt väga raske, maalida tuli üles vaadates. Michelangelo maalis Sixtuse kabelit üksi neli aastat. Tulemus oli
Kaob võimukas juht ja sõna saavad sekka öelda ka tagasihoidlikumad. Genereeruda võivad palju põnevamad ideed. Samal ajal soodustavad arvutid suhtluse vahendajatena üksteise mittemõistmist ja möödarääkimist, sest puudub kiire tagasiside mitteverbaalsete märkide näol. Seega nõuab arvuti kasutamine vahendajana hoolikamat läbimõtlemist ja selget ning lühidat väljenduslaadi. Appi tulevad huvilistele veel emootikud - emotsioone ja tundeid iseloomustavad märgid, mis kiretut teksti loetavamaks ja ilmekamaks muudavad. Probleemiks on, et traditsioonilised tavad ja normid käitumises pole kasutatava. Tundes end arvutiekraani ja klaviatuuri taga hoopis julgemalt ja anonüümsemalt võivad huligaanid tekitada meelehärmi teistele võrgukasutajatele. Paljude asjade peale ei pruugi aga roheline arvutisuhtleja mitte tullagi ja nii võib ta ise seda tahtmata soodustada konflikte.
Teadlane peab olema oma töös niihästi metoodilises kui ka keelelises mõttes objektiivne. Metoodilise objektiivsuse oluliseks kriteeriumiks peetakse seda, et keegi teine uurija võib samadelt lähtekohtadelt sama uurimust korrata. Allikaid valitakse ja tõlgendatakse hoolikalt ning esitatakse ausalt ka selliseid allikaid ja uurimismaterjale, mis on vastuolus uurija omaenda käsitusega. Objektiivsus tähendab käsitletavast omamoodi eemaldumist: uurimisobjektilt oodatakse uurimistulemuste kiretut ja erapooletut tõlgendamist ning sellega ühtesobivat keelekasutust, mis jätaks kõrvale uurija enda isiku. AJAVORMID Ajavormide kasutamine on problemaatiline. Olevik põhivrom, mis väljendav nüüdishetke tegevust, juhtumist või olukorda. Lisaks väljendab see ajaliselt piiritlemata tegevust, eesti keeles ka tulevikku. Kirjutaja nõustub kellegi teise mõtteid edasi andes tema arvamusega. Lihtminevik väljendab tegemise või juhtumise minevikulist ja lõpetatust. Lihtminevikku
Praegusel hetke toimuval on oma objektiivne ja subjektiivne külg. Teadvuse aktuaalsuse mudelina võiks kujutleda pimedas ruumis põleva küünlaga käes liikuvat inimest, kus põleva küünla leek oleks teadvuse analoogiks. Teadvuse subjektiivsus (a) tänini pole veel kellegi teise võimuses "heita pilku" meie teadvuse "puhtale poolele", s. o. teadvuse aktuaalsele sisule peale meie enese; (b) meie teadvus ei taotle reeglina kiretut, objektiivset ja kõikehõlmavat tegelikkuse peegeldust, vaid valib tegelikkusest välja ainult seda, mis meile oluline on. Subjektiivsena võimaldab meie teadvus küll üritada reprodutseerida teiste inimeste teadvuses toimunut, ent täielikult me seda vaevalt suudame (näiteks loovisiku teadvuses toimunut kunsti- või kirjandusteost luues). Teadvuse mudelifunktsioon - me saame teadvuse kaudu (subjektiivse) mudeli meid ümbritsevast
annaabi.ee 
