" Murueide tütred- laulavad metsas linnulaule, et kõik metsaloomad ja linnud paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja sigineksid hästi. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks. Vetehaldjas- Vetehaldjas on veekogude, vihma, kõigi veetaimede ja kalade kaitsja. Ta on kogu maa hoidja ja kaitsja *maaisanda Mastoron' kirdi tütar, kes elab kaugel meres või ookeanis. Metsahaldjas- Metshaldjat on kujutatud inimesesarnase olendina. Harilikult olevat ta puude kõrgune, kuid võivat muutuda ka inimesepikkuseks. Siis ilmuvat ta sageli valgeis rõivais taadina. Metsas olevat tal pere ja palju vara. Nagu vetehaldjad, nii pidanud metshaldjadki kaks korda aastas pulmi. Siis tormanud nad suuri puid murdes tuulispeadena ringi. Nad meelitanud enda juurde inimesi, eriti
läheduses. Eesti ohvrikivid · Kivisid austatakse vastavalt rahvakalendri tähtpäevale · Tuuakse ande ning isegi riietatakse · Kiviringid-labürindid kannavad endas maagilist väge Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine · Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm(istu), mis asub teispool vett · Kalmistu kui surnute ,,küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi- esimesena maetu Kalmed ja surnutekultus · Kommunikatsioonifunktsioon · Surnuu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus · Nn axis mundi pidepunkt ümbritsevas kaootilises keskkonnas · Ohvririituse paik · Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis · Surnud- moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas · Surnud- esiisade ja jumalate vahendajad · Samaani surm- ajastu vahetumine 02.11
anumaga vee võtmine jms. nt. Kuremäe allikal kümblemine (õigeusu püha allikas) Pühaduse erinev mõistmine on ka religioosse konflikti allikas Usk vee tervendavasse võimesse 5. Sünni ja surmaga seotud uskumused: Surnuteriik ja selle asukad mandala, põhjala, kalm(istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute 'küla' ning elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik; kalmon kirdi on esimesena maetu ning tema tagab rahu ning suhtluse surnute ja elavate vahel Esialgu oli hiis surnute austamise koht Kalmistul käimise funktsioon on kommunikatsioon surnutega (kommunikatsiooni funktsioon) Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust Kalmistu kui axis mundi, muutumatu pidepunkt ümbritsevas katoliiklus keskkonnas Kalmistu kui ohvririituste paik
Pühad hiied pühade puude ja metsasalude (hiite) kultus on väga vana ja levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb hingeolend"; soome-ugri rahvaste erineva tähendusega ohvrihiied Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute "küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi esimesena maetu Soome-Ugri usundid II : Ab ovo - kõik sai alguse munast Maailma algus ja selle loomine: maailm/päike/tähed/kuu, maa inimesed on sündinud linnumunast Tsirgupäev 9.märts õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude
annaabi.ee 
