1. Millised olid Prantsusmaa-Saksa sõja põhjused ja tulemused? Põhjused: 1.Prantsusmaa tahtis takistada Saksamaa loomist. Tulemused: 1.Prantsusmaa sai lüüa, kuna Prantsuse armee oli halvesti valmistunud. 2. Mis iseloomustasid Inglismaa ja Prantsusmaa majandust? Prantsusmaa majanduse põhisuund oli põllumajandus. Kuid maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa põllumajanduseharude kiratsemise. Ei vajatud enam Prantsusmaa häid veine. Pr. Tööstus ei suutnud enam sammu pidada teiste Euroopade riikidega ja USAga. 20 sajandi alguseks oli Pr langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas. Inglismaa oli 19.saj juhtiv tööstus-, rahandus-, ja kaubanduskeskus maalmas. 19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud
MIKS OLID PRANTSUSMAA MAJANDUSES PROBLEEMID? Kuna Prantsusmaa peamisteks majandusharudeks olevad põllumajandus ja tööstus ei suutnud enam Euroopas konkurentsile vastu hakata langes ka majandus Prantsusmaal. Prantsusmaa naturaalveine ei olnud enam väga vaja, sest elanikkonnad olid vaesed ega suutnud endale kalleid ja klaviteetseid jooke lubada. Vaesed hakkasid tarvitama odavaid ja kangeid piiritusveine. Maailmaturu ja tarbimistavade muutused tõid kaasa mitmete põllumajandusharude kiratsemise. Pransusmaad iseloomustasid rantjeed. Majanduslikku arengut pidurdas Pransusmaal tähtsa tööstuspiirkonna Alsace-Lorraine´i loovutamine ja sõjakahjude hüvitamine Saksamaale. LOETLE INGLISMAA MAJANDUSELE ISELOOMULIKKE JOONI. Maaelanike vool linnadesse, põldude vähenemine ja karjamaade kasv. Enamik vajaminevat vilja veeti inglismaale sisse. Inglismaa majandust iseloomustasid tööstus,rahandus, ja kaubandus. 1850. aastal andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust.
nende nägemus on niivõrd võimsam ning alustab oma sõjakäiku tõestamaks pehme autoriteedi eksimust. Muidugi, tihti on täiendavad asjaolud - majanduslik ebakõla, kellegi ebakompetentsus, mingisugune oht - niivõrd suur, et see esialgne põhjustaja jääb märkamatuks. Hegemoonia eksib alati ja pluralism on võimetu näitamaks suunda. Üks nägemus õigest elust ainult tingib regressi, samas kui mitu kõrvuti arenemas kiratsemise või killustumise. Suurimaks ja hiilgavaimaks meistritööks võib õigesti elatud elu olla tõepoolest, kuid ainult inimlik edevus on võimeline eeldama, et see ka saavutatav on. Meie suurim ja hiilgavaim unistus on õigesti elatud elu. Sõnaga "meistritöö" meenuvad kõige esimesena kuulsad maalid ja kaugetel maadel asuvad kultuurilise väärtusega ehitised. Kordagi ei kerki esile mõte: meistritöö paikneb meie ümber ja iga inimene on selle autor.
romantiliselt ähmased. Teise proosaraamatuna valmis 1966.a. sotsiaalkriitiline “Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga”. Oma tohutult kriitilise ja sarkastilise sisu pärast keelati algul selle avaldamine, mis õnnestus alles mitu aastat hiljem “Eesti Raamatus” (1973). Kirjaniku enese tunnistust mööda oli ta kavatsuseks luua sotsiaalne maastikupilt ühest sovhoosist 50-ndate aastate algupoolel. Välja kukkus romaan, mis on ühe oma tahuga kibekriitiline tagasivaade põllumajanduse kiratsemise aastatele, kus dramatismi süvendab reaalse ja ideaalse konflikt, mis on pigem teravdatud kui mahendatud. Seega esitab Traat selles raamatus olustikumaalinguid “külaelu idiotismist”, kusjuures peategelase tuim ringiratast tammumine omandab sümboli tähenduse. Märgata on ka püüet jõuda pindmiselt tasandilt tunnetuslikule süvenemisele. Juba nende esikraamatutega andis Traat teada oma usust töösse, selle väärtustavast toimest inimesele ja hääbumatust lootusest jõuda
(Saar, 2002). Sel ajal hakkas elu aina rohkem keerlema suuremate linnade ümber. Asutati ettevõtteid ning Eestisse jõudsid maailma tuntud kaubamärgid, mis soovisid kanda kinnitada linnades. Kuna põllumajandus ja metsandus oli nõukogudeajal eestlastele põhitegevuseks, siis nüüd sooviti arendada ka muid valdkondi, et suunata riigi areng rohkem läände. Selle tulemuseks oli see, et maa piirkondadele jäi vähem tähelepanu ning see ei meeldinud paljudele. Maaelu kiratsemise üheks põhjuseks peeti seda, et võimul olevad grupid ei olegi huvitatud, et maal midagi toimuks, ja et põllumajandus annaks toodangut vaid vastupidi, et vahendajad elaksid-need, kes importivad.(Saar, 2002). 2.1 Tööturg ja tööhõive Üldist tööturu olukorda uurides, märkas autor, et ajavahemikus 1989-2003 vähenes tööjõus osalemise määr Eestis ligikaudu 11% ning tööhõive määr 18%. (Raska ja Raitviir, 2005).
annaabi.ee 
