sobimatud maaharimisviisid ja liigkarjatamine. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine vaesestavad mulda ja soodustavad tuuleerosiooni. Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik · Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav
· Külmade hoovuste tagajärjel · Mäestike varjus · Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid: · Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik · Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav
2. Külmade hoovuste tagajärjel. 3. Mäestike varjus. 4. Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes). Kõrbete liigid: 1. Liivakõrbed: See on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. 2. Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik. 3. Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik. 4. Lössikõrb: löss- see on ühtlane ja peen liivsavi, mille on kohale kandnud tuul. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. 5. Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav
110°30' 116°40' W Kõrbe pindala on ligikaudu 300 000 km². Sonora kõrb on Eestist umbes 12240 km kaugusel. Pinnamood Sonora on liiva- ja kivikõrb. Kivikõrbes ehk rähakõrbes on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga, enamasti teravaservaliste kivikestega, mis on pärit vanade mäestike kulumisprotsessist. Sellised kõrbed on eriti tüüpilised Mongooliale ja Põhja- Aafrikale. Kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsilembene. Liivakõrbed on kõige levinumad. Tuule tegevuse tõttu esineb rohkesti luiteid, mis võivad oma asukohta muutes ohustada ka inimtegevust. Liikuvad liivad takistavad taimede kasvamist. Kliima Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab
· Asuvad mandrite sisealadel (parasvöötmes) Kõrbete liigid On olemas mitmeid kõrbete liike. Mõned näited nendest. · Liivakõrbed: See liik on kõrbetest kõige rohkem levinud, seal on suurimad niiskusvarud ja see on liigirikkaim. Sademetevesi nõrgub sügavale ja tekib põhjavaru. Tuule tõttu esineb rohkesti luiteid. (nt. Sahara) · Kivikõrbed: Maapind on kaetud kivimimaterjaliga ja see koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist. Seal on kipsilembene taimestik.(Gobi kõrb-osaliselt) · Soolakõrb: Seal on suur soolasisaldus. Soolad kogunevad kirmena maapinnale ja seal on soolalembene taimestik.(nt.Daste Kaviri kõrb Iraani mägismaal) · Savikõrb: Seal on tihe savi kiht, raske lõimisega muld ja muutlik veereziim. Kevadel on seal liigniiskus, sest savi on vettpidav. Suvel aurab vesi ära ja maapind muutub kõvaks ning praguneb. Nt.Liibüa kõrb Lõuna-Aafrikas (kohati) Sahara kõrb
annaabi.ee 
