Tehistüved 52 -- 56 tüvest (0,94 -- 1,01%) Laentüved 2242 -- 2698 tüvest (40,48 -- 48,41%) Kuna kirjakeel on läbi käinud rohkem uurimusi kui suuline keel. Võib väita, et vene laene eesti kirjakeeles on läbinisti uuritud valdkond. Paljud keelemehed on tegelnud vene laenude uurimisega. Nende seas on Paul Ariste, Julius Mägiste, Andrus Saareste, Valentin Kiparsky ning teised, kes on kirjutanud laenudest. 1981. aastal sai valmis Anita Seppet väitekiri, kus ta on analüüsinud vene laensõnu eesti kirjakeeles enne ja pärast 1940. aastat. Samuti ka Rogier Blokland, kes on teinud suure pannuse vene laenude uurimisesse oma tööga ,, Vene laenud eesti kirjakeeles" või ,,Russian loanwords in literary Estonian". Niisiis, esimene laentüvede rühm tekkis eesti keelde 3000- 1000 e.Kt, neid nimetatakse euroopa ja indoiraani laenudeks
Lõunaeesti tuumalal ja vadja keeles on vokaalharmoonia jäänud elujõuliseks. Vokaalharmoonia kadu eesti ja liivi keeles saab seletada keelte üldisema fonoloogilise ja morfoloogilise tüübi muutumisega aglutineerivast fusionaalseks, on ju vokaalharmoonia fusionaalsetele keeltele ebatüüpiline. Fonoloogilise tüpoloogia seisukohalt tähendab vokaalharmoonia kadu eesti ja liivi keeles kitsendust, mis ei luba sekundaarsete vokaalide esinemist järgsilpides (Kiparsky, Pajusalu 2003). 8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon? Muutuse põhjustas konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t,s, n, l, r) peenendus. Lõunaeesti murdealal on see laialdasem ja vist ka vanem, põhjaeesti murdeala lääneosas aga piiratum või puudub, nagu ka kirderannikumurdes. Muutus toimus enne vokaali kadu sõna lõpust, arvatavasti XIII sajandil. Palatalisatsioon on olemas liivi
pres ja
ka imp peavad olema tõesed ja nad ei seltu lause jaatavast või eitavast vormist st nad on
olulisemad kui lause.
Nt: "Anna tütar naasis eile Pariisist"
selle lause presupositsioon:
a) Kas Annal on tütar?
b) Kas see tütar oli Pariisis?
ütlus ise võib olle õige või vale, aga presupositsioon ei muutu.
*kontekste on 2: eelnevad ütlused samast tekstist ja .....
Kuidas tõde peegeldub keeles, ehk räägime faktidest
*C. ja P. Kiparsky - avaldasid artikli "Fakt", mis näitasid, et faktidest räägime teistmoodi kui
arvamustest ja sellel on nii semantilised kui ka süntaktilised tagajärjed.
nt: "Jaan 1.teab, et Peeter on kodus."
2.arvab,
3.on veendunud, -> neil ütlustel on erinev staatus: 1. räägib faktist, ülejäänud räägivad
arvamustest.
(retsipient, patsient, instrument, lähtepunkt agent, eesmärk jne), millele edaspidi saadakse vastavad käänded. • Süntaksis on järjekindlalt esitatud aktiiv, passiiv, predikatiivlause ja progressiivlause NB! need on tänapäevased terminid, eesti keeles näiteks vastavalt: Kati keedab suppi. Suppi keedetakse (Kati poolt) Kati on supi keetja. Kati on suppi keetmas • Kiparsky ja Itkonen – Pānini grammatika on parim grammatika vähemalt 1980-teni (ühtki keelt polnud nii palju kirjeldatud) • Pānini järgne keeleteadus Indias– Pānini kommenteerimine. • Itkonen: India keeleteadus näitaks nagu, et teaduse progress ei ole paratamatus. India keeleteadusel pole ajalugu, kõik on kogu aeg üks tervik. India keeleteadus ei saanudki areneda, sest see oli juba Panini ajal NII HEA. [??] 2
annaabi.ee 
