1. ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Pakkuda on äriidee milleks on autokino.Peamiselt mõeldud autodega noorukitele ja ka vanema generatsiooni inimestele kes saaksid sõita oma autoga suurele platsile kus asub kinolina ja kus mängib film.Ettevõtte puhul oleks peamine selle asukoht,ja tehnilised vahendid.Ettevõte tegutseks kesklinnas suurel platsil.Tööjõu vajadus ei ole ka väga suur,piisab kahest töötajast kellest üks tegeleks teeninduse ja teine tehnilise poolega.Teenindaja tegeleks peamiselt piletite müümise ja karastusjookide ning alkohoolsete jookide ja toidukaupude müügiga.Tehniline personal tegeleks filmide näitamise ja tehnilise poolega..Ettevõtte rakendamiseks läheb vaja ühte
kurnatuse astet on keeruline mõõtagi. Isa üllatuseks sattub tema kallis naine nähtust aga sellisesse vaimustusse, et viib nende õnneliku, vaba ja noore pere järgmisele tasandile. Naine otsustab, et nad saavad lapse! Näidendi esietendus toimus 16.03.2010. Minu etendus toimus 27.märtsil Vene kultuurimajas. Lavakujundus oli kesine, nagu Ürgmeheski. Laval seisis vaid mugavustega tool. Näidendi alguses landes ka valge kinolina, kus peal näidati filmi. Jan Uuspõllu näitlemine oli minu jaoks väga hea. Ta ise uskus sellesse, mida ta rääkis, ta oli selle nagu ise läbi elanud ning Jan suhtus publikusse nagu ühte inimesse, ta rääkis seda meile kõigile mitte iseendale. Naljaka sisuga näidend meeldis kogu publikule, nii vanuritele kui ka noorukitele. Peaosatäitja ei naernud naljade üle kunagi, ilmselt oli ta nendest juba tüdinenud, kuigi paljud killud teevad mulle siiamaani rõõmu.
Filosoofia Teema: Näilisuse ja tegelikkuse probleem filosoofias Näidisküsimus: Kuidas on näilisuse ja tegelikkuse probleemiga seotud Platoni koopamüüt? Materjal: õpik lk 35-37 Näilususe ja tegelikkuse probleem filosoofias: Platoni koopamüüt kujutab endast ette olukorda, kus inimene on aheldatud koopasse nii, et ta näeb vaid tema ette koopaseinale langevaid varjusid (sealhulgas iseenda varju). Ta on otsekui kinos ning koopasein on kinolina, millel toimub kõik tema selja taga toimuv tegevus, varju kujul. Nägemata ise selja taha, arvabki aheldatud inimene, et varjumäng on reaalsus; seega näilisuse ja tegelikkuse probleem tegelikult võib maailm olla hoopis teistsugune, kui see meile näib.
ja samuti tuli välja nende hea musikaalsus. Kuna tegemist oli komöödiaga, siis tumalt istumine väga ei õnnestunud. Ooper on kindlasti sel juhul ainult õnnestunud, kui suudame elada kaasa näitlejatele. Ma arvan, et see ooper on katsumus igale lauljale, kuna väga vähese kooseisuga on igalühel väga kandev roll ja nad peavad kõik kolm tundi ilma väsimata vastu pidama. Lauljad, kes esitavada Metropolitan Opera vahendusel ooperit, suutsid endast issegi kinolina vahendusel jätta palju positiivseid emotsioone. Lauljad on väga profesionaalselt ja ona aru saada, kui treenitud nende hääl on. Mulle meeldis enim don Pasquale osatäitja John Del Carlo hääle kõla. Tema hääle tämber ei olnud pealetükkiv vaid hoopis kaasakiskuv. Samuti meeldisid mulle eriti tema häälest kostuv mahedus. Minu arust oli see roll mida ta mängis lausa tema jaoks loodud. Muusika, mida mängiti oli suurejooneline, leidus palju soolo osi osadele intstrumentidele ja
"Aeg toob uued mõtted meelde Jääb ehk vahel kitsaks Maarjamaa Kõik ei mahu marjamaale kuigi tipus ruumi lahedalt Sinu jaoks endist viisi Valgus kustub jälle vaikib saal Apelsini viljad teistel suus Aastad mööduvad kas ehk nüüd ei ole hilja olla uus Ja kõike taas otsast alata" -Rein Laaneorg ja Vitamiin Hüvasti, Eesti Selle äärmiselt melanhoolse ja mõtliku loo saatel tõusevad näitlejad nagu üks mees püsti ja jalutavad lava taha. Kaamera järgneb ja kinolina vahendusel näeb publik kuidas näitlejad oma üleriided selga panevad ja Nokia tagaukse kaudu lahkuvad. Õues on tuuline, näitlejatel pilgus maas, mõned teevad suitsu ja sihikindlalt sammutakse oma väikesesse ja hubasesse teatrimajja, mis Nokia tagauksest vähem kui saja meetri kaugusel asub. Näitlejad astuvad teatriuksest sisse ja Laaneorg lõpetab. See proloogi aset täitev sümbolite kvantum oli äärmiselt mõjus.
Pilt 7: Cinemascope reklaam 3D KINO TAASSÜND Alates 1980.ndatest hakkasid 3D kinos puhkuma uued tuuled, põhjuseks uued tehnoloogiad ning suurfirmade enda intuitsioon. Varem polnud 3D filmid just väga kvaliteetsed ja põhjustasid liialt silmaväsimust ning peavalu, mille firma nimega IMAX lubas kõrvaldada. IMAX asus ehitama hiigelkinosid ning seoses sellega laiendati ka 3D filmide jaoks kinolina. Nende esimene polaroidprillidega film „Transitions“ linastus 1986. aastal, kusjuures selle vaatamise kvaliteet ei sõltunud enam vaatenurgast. Edaspidi toodeti rohkem ka dokumentaalfilme. 1990. aastal esitati nende esimene nn katikprillidega 3D film „Echoes of 8 the Sun“. Sellest tehnoloogiast täpsemalt järgmises lõigus. Peale seda osutusid eriti edukateks veel 1995
Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav) ,,Ürgmees" 34. Analüüsige nähtud lavastuse lavamaailma (milline on üldmulje, kuidas erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne). Lavale on asetatud vaid mõned üksikud abivahendid nagu diivan, oda, , ürgnaise kuju, seinal oli valge kinolina, millel näitas pilte. Kinolinal esitati slaidishõud Jan Uuspõllu isiklikust elust, piltidel olid tema ja ta naine. See näitas tundeid ja seda kui väga ta oma naist armastab. Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne. Vahepeal mängiti ka disko muusikat, selles steenis tantsis ta mitme naisega oma sõprusringkonnast ning arutati ka just naiste ja meeste erinevusi. Loomulikult Jan täitis kõigi osi
Lavastuse analüüs: Jan Uuspõld (osas) ja Andrus Vaarik (lav) ,,Ürgmees" 34. Analüüsige nähtud lavastuse lavamaailma (milline on üldmulje, kuidas erinevad komponendid koos töötavad, mis tüüpi on lavakujundus ja kuidas see aitab näitlejat, kuidas aitab lava-, heli- ja valguskujundus kaasa lavastuse sõnumi edastamisele jne). Lavale on asetatud vaid mõned üksikud abivahendid nagu diivan, oda, , ürgnaise kuju, seinal oli valge kinolina, millel näitas pilte. Kinolinal esitati slaidishõud Jan Uuspõllu isiklikust elust, piltidel olid tema ja ta naine. See näitas tundeid ja seda kui väga ta oma naist armastab. Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne. Vahepeal mängiti ka disko muusikat, selles steenis tantsis ta mitme naisega oma sõprusringkonnast ning arutati ka just naiste ja meeste erinevusi. Loomulikult Jan täitis kõigi osi
varasemates töödes kasutatud muusika lubatud originaalse muusika Oscarile nomineerida, kuid see reegel muudeti kehtetuks. Teda on tunnustatud ka nelja Grammy ja kolme Kuldgloobusega. (Howard Shore Biography...: 2014) Shore´i muusikat on esitatud kontsertidel üle maailma. 2003. aastal dirigeeris Shore Uus-Meremaal sümfooniaorkestrit ja koori ,,Sõrmuste isanda sümfoonia" esietendusele. Nüüdseks on maailma kõige prestiizsemad orkestrid esitanud ,,Sõrmuste isanda" muusikat kinolina taustal üle 285 korra. (Ibid.) Howard Shore´i filmograafia tuntumad filmid on ,,Kärbes" (1986), ,,Voonakeste vaikimine" (1991), ,,Meie issi Mrs. Doubtfire" (1993), ,,Philadelphia" (1993), ,,Seitse" (1995), ,,Sõrmuste isanda" triloogia (2001 2003), ,,Kahe tule vahel" (2006), ,,Hugo" (2011), ,,Kääbiku" triloogia (2012 2014) jpt. (Ibid.) 1.3.4. James Roy Horner (1953) James Roy Horner sündis 14. augustil 1953. aastal Los Angeleses. Horner alustas