Kaljo kiisk Kaljo kiisk läks 1995. aastal riigikokku ja oli seal kaheksa aastat. Ta räägib, et “Punane viiul” oli ta kõige halvem film. Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres mingisugust ohkimist, ta lihtsalt ütles: „Jah, kõike head, mina lähen.“ See oli täiesti normaalne asjade käik. Tallinnfilmist teati Kaljo Saksa sõjaväes olemisest
Eesti tuntuim on PÖFF ehk pimedate ööde filmifestival. Selle alla läheb ka just film kus on just meie vanuse grupile sobilikud filmid. SOLARIS KINO: Solarise kino avati koos Solarise keskusega paari aasta eest. Ja kuna on teada tuntud tõde et eestlane on üks paganama laisk rahvas siis ei olnud ka väga suureks üllatuseks see et peagi varises just valmind kinosaali lagi sisse. Solarise kino teeb ka koostööd PÖFFi ja Just Filmiga. EESTI FILMIPÄEVAD: Kui Eesti kinoliit hakkas alates 1980.a. osalema eesti filmipäevade korraldamises kandis üritus nime ,, Nõukogude Eesti filmifestival". 1983 aasta mais toimus ,, 2. Nõukogude Eesti filmifestival" ja 1986 toimus Viljandis ,, 3. Nõukogude Eesti filmifestival", mille korraldajad olid ENSV riiklik kinokomitee ,ENSV riiklik teleraadiokomitee ja eesti kinoliit. Taasiseseisvunud Eestis toimus eesti kinoliidu eestvedamisel rahvuslik filmiüritus esmakordselt aastal 1999
Kavandatav andmebaas avab selle varamu ülevaatlikul viisil ja ulatuslikus tunnusteruumis otsinguvõimalustega varustatuna. Nii mahuka filmikogu kohta täieliku andmestiku koondamine on töömahukas ja kulukas ettevõtmine. Töö teostamiseks on oma toetuse andnud kõik filmivaldkonnaga seotud võtmeorganisatsioonid - Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Filmi Sihtasutus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvusringhääling, AS Tallinnfilm, Eesti Rahvusarhiiv, Eesti Kinoliit, Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Filmiajakirjanike Ühing, Eesti Film 100 ja MTÜ Eesti Filmi Andmebaas - kes sõlmisid 20. jaanuaril 2009 Ühiste kavatsuste kokkuleppe rahvusfilmograafia loomise toetamiseks. Nende organisatsioonide esindajad moodustavad projekti Konsultatiivkomitee. Valminud ja testitud on andmebaasi originaalne kodeerimisjuhend. Iga filmi kirjeldatakse võimalikult põhjalikult. Filmitunnused sisaldavad andmeid filmi sisu, zanri, autorite, osatäitjate,
Tunne Kelam üks osaleja. EKP Kk ja MN tühistasid oma 1985. a määruse fosforiidi katsekaevanduse rajamise kohta. Tekivad esimesed eraettevõtted - erataksod, toitluskoperatiivid. 1987 toimub see kõik. 1988 massiliikumise aasta. Algas Tartus 24. veebruar, organiseeriti Tartu rahu aastapäeva tähistamine. Pöördeliseks aprillialguses olnud 2 päeva, kui Tallinnas toimus Loomeliitude pleenum (kirjanike-, kunstnike-, kinoliit jne). Toimusid kõned jms. Taheti juhtkonna väljavahetamist jms. Oluline on see, et KADUS TSENSUUR ajakirjanduses. Hakkavad mõjutama kujunevat meelsust. I korda väljas ka sinimustvalge lipp. < Tartus Edgar Savisaar kuulutas välja uue liikumise RAHVARINNE (registreeritud kui 'Rahvarinne Perestroika Toetuseks'). Muutus massiliikumiseks, kaasas inimesi, ettevõtteid jms. Lõppeesmärk oli ISESEISVUMINE. Sellega algab massiliikumine. Kriis jõuab EKPsse
annaabi.ee 
