Filmimontaaz;- filmikaadrite järjestamine. Filmirezissöör- filmi lavastaja. Filmistsenaarium- iseseisev kirjandusteos; pooltoode, algmaterjal, millest rezissöör hakkab alles midagi looma. G. Grimm- näoteisendus (värvide jm. abil) näitleja osale vastavas iseloomus. Grimmikunstnik- annab näitleja näole soovitud tooni, ilme. Ta toob esile rollile iseloomulikud jooned või teeb sootuks keerulise karaktergrimmi. H. Helioperaator- filmi heli looja. K. Kaader- üksikvõte kinofilmil; kaamerat seiskamata võetud filmilõik. Kaamera- filmimisaparaat. Kaootiline- kaosele omane, korratuses olev. Kinematograaf- aparaat liikuvate ehk elavate piltide tekitamiseks. Kinematograafia- kinokunst, kinofilmide valmistamisega seotud kunst ja tööstusharu. Kinematografist- töötaja kinematograafia alal. Kinoseanss- tervik film. Kostüüm- riietus. Kunstnik- vastutab kogu filmi kujundusliku külje eest.
Kui vaatleja grupis vahele jääb, siis ilmselt ei lähe tal eriti hästi, sest enamasti uuritakse õigusega pahuksis olevaid gruppe. · dokumentide analüüs tavakäsitluses on dokument ametlik paber, mis on koostatud ühe konkreetse vormi järgi, mis on allkirjastatud, sotsioloogias nimetatakse dokumentideks kõikvõimalikke informatsioonikandjaid, mis esinevad alljärgneval kujul paberkandjal, magnetlindil, fotol, kinofilmil või ikonograafilisel kujul (kujutav dokument, mis pole foto; annab infot inimeste elulaadi kohta. Näiteks kunst, maalid, keraamika, portselan). Dokumente on võimalik liigitada, lähtudes erinevatest alustest: 1. fikseerimise viisi järgi. Näiteks käsikirjalised dokumendid, trükitud dokumendid, fonodokumendid (salvestus magnetlindil), salvestus kinofilmil, ikonograafia. 2. koostamise viisi või eesmärgi järgi. Sihipärased dokumendid ehk provotseeritud
Nagu vaatlus, nii võib ka dokument esineda sotsioloogilise uuringu alginformatsiooni põhiallikana. 6.1. Dokumentide mõiste ja liigid. Dokumendi mõiste sotsioloogias - kõik materjal, kus me saame infot ühiskonna kohta. Dokument juriidilises mõttes on paber allkirja ja pitsatiga nt, vastavalt vormistatud jne Dokumentide liigid (allpool) Sotsioloogias nim dokumentideks kõikvõimalikke informatsioonikandjaid, mis esinevad alljärgneval kujul: paberkandjal, magnetlindil, fotol, kinofilmil, ikonograafialisel kujul (dokument mis ei ole foto). Dokumente võimalik liigitada lähtuvalt erinevatelt alustelt. · Fikseerimise viisi järgi - käsikirjalised dokumendid, trükitud, fonodokumendid (salvestusmagnet lindil), salvestus kino fotolindil (visuaalse info allikas), ikonograafia. · Kuidas ja millisel eesmärgil koostatud (sihtotstarve) sihipärased e provotseeritud dokumendid e tellitud dokumendid (uurija palub kellelgi see dokument koostada, nt
erinevat värvi – punane, roheline ja sinine (siit ka nimetus RGB – vastavalt Red, Green, Blue, võetud inglise keelest) – andvaid punktikeste kogumeid. Selle kogumi mõõtmed annavadki piksli suuruse. Mida väiksem on piksel, seda “teravamalt” paistab meile pilt ehk seda suurem on eraldusteravus. Praegu loetakse näiteks “standardseks” seda, et kuvaril on ühes reas 1920 pikslit ja ridu on 1440 (pildi servade pikkuste suhe sama, mis fotoaparaadi kinofilmil (24 x 18 mm) topeltkaadril 36 x 24 mm, s.t. 4:3) või 1920 x 1080 (16 : 9)) , selline pilt koosneb siis 2,764,800 pikslist, ehk veidi alla kolme miljoni piksli (veidi üle kaheksa miljoni üksiku värvipunkti). 17”-kuvaril asuksid need pikslid üksteisest ~ 0.18 mm kaugusel. See pikslite hulk jääb siiski kaugele maha paremate profikaamerate omast, kus 24 x 36 mm fotoanduril on 36 megapikslit (lühemalt: MP) (eraldusteravus 5 µm, mis annab
Dokument juriidilises mõttes on paber allkirja ja pitsatiga nt, vastavalt vormistatud jne Dokumentide liigid (allpool) 76 Sotsioloogias nim dokmentideks kõikvõimalikke informatsioonikandjaid, mis esinevad alljärgneval kujul: paberkandjal, magnetlindil, fotol, kinofilmil, ikonograafialisel kujul (dokument mis ei ole foto). Dokumente on võimalik liigitada lähtuvalt erinevatelt alustelt. · Fikseerimise viisi järgi - käsikirjalised dokumendid, trükitud, fonodokumendid (salvestusmagnet lindil), salvestus kino fotolindil (visuaalse info allikas), ikonograafia. · Kuidas ja millisel eesmärgil koostatud (sihtotstarve) sihipärased e provotseeritud dokumendid e tellitud
annaabi.ee 
