betooniga täidetud kergseina arvutuspaksuseks tef võib võtta seina tegeliku paksuse t. Kergseina arvutuspaksuseks tef võib võtta juhul, kui mõlemad seinakihid on seotud vastavalt 3 nõuetele t ef = t 1 + t 2 , kus t1 ja t2 on kihtide paksused. 3 3 Kiviseina arvutuskõrgus hef millistest sidemetest teiste konstruktsioonidega sõltub? Seina arvutusliku kõrguse määramisel peaks vahet tegema seina kinnitustingimustest. Arvutuskõrgus oleneb sellest, mis moodi on sein kinnitatud. Kahest servast kinnitatuna oleneb see kas on kinnitatud kinnise toena, liikuva- või liikumatu liigendtoega ning nende kombinatsioonidest. Veel oleneb ka sein on kinnitatud kahest, kolmest, neljast servast või vabaltseisev sein. Vahelagesid, sobivalt paiknevaid põikseinu ja muid seinaga seotud sama jäiku konstruktsioonielemente võib vaadelda seina kinnitusena ja neid arvestada konstruktsiooni üldstabiilsuse kontrollimisel.
4) Seinu võib jäigastada ka muude konstruktsioonielementidega eeldusel, et neil on sama suur jäikus kui p. 2) kirjeldatud jäigastaval seinal ja nende ühendus jäigastava seinaga tagab tekkivate tõmbe- ja survejõudude vastuvõtu. Seina arvutuskõrguse määramine. 1) Seina arvutuskõrguse võib määrata avaldisega hef = nh , kus hef - seina arvutuskõrgus; h - korruse puhaskõrgus; n - vähendustegur, kus n = 2, 3 või 4 sõltub seina kinnitustingimustest. 2) Vähendusteguri n võib võtta : a) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva raudbetoonvahelae või katusega või rb vahelaega ühelpool seina, mis toetub seinale 2/3 seinapaksuse ulatuses, kuid mitte vähem kui 85 mm. 2 = 0,75, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaserval on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1.0,
Posti kriitiline koormus ja kriitiline pinge. Piirsaledus. Kriitiline koormus Kasutades nõtkepikkuse mõistet Lo, saame Euleri kriitilise koormuse avaldise kirjutada nii E 2 EI Pkr = Kus: Lo 2 EI = Posti ristlõike vähim paindejäikus L0 = L arvutuslik posti nõtkepikkus = nõtkepikkuse redutseerimistegur Avaldisest selgub, et posti krritiline koormus on võrdeline posti netoristlõike paindejäikusega ja pöördvõrdeline nõtkepikkuse ruuduga. Posti otste kinnitustingimustest tulenev tegur võib erinevates suundades toimuvatel nõtkumistel olla erinev nagu ka paindejäikus EI. Inertsmomendi määramisel tuleb arvestada ristlõike selle teljega, mille suunaga risti toimub nõtkumine. Saleda posti arvutamisel tuleb arvestada ka posti omakaalu või piki telge E E rakendatud lauskoormust p. Sel juhul: Pkr = Pkr - pL Kui pL> Pkr siis tuleb posti sirgena hoidmiseks kasutada tõmbejõudu.
8) K c + K1 + K11 + K12 K c + K 2 + K 21 + K 22 kus Kc - vaadeldava posti suhteline jäikus I/L; K1 ja K2 - vastavalt üleval- ja allpool asuvate postide suhtelised jäikused; Kij - talade suhtelised jäikused. Joon. 6.3: Raami postide jaotusfaktorid Talade suhtelised jäikused Kij sõltuvad nende kinnitustingimustest. Kui tala on jäigalt kinnitatud vaadeldava posti külge, võib ta suhtelise jäikuse leida tabelist 6.3 või 6.4. Teras 1 52 Tabel 6.3 Riivtalade suhteline jäikus posti nõtkepikkuse leidmiseks Tala kaugema otsa kinnitustingimused Suhteline jäikus K ij Vastassõlm ei pöördu 1,0·I/L
annaabi.ee 
