1988-1990. 1990. aastal valiti Tarand lühikese vahega nii Eesti Kongressi kui ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmeks. Eesti Kongress oli Eesti vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mille eesmärgiks oli Eesti vabariigi taastamine tema seadusliku kodanikkonna poolt õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti Vabariigi Ülemnõukogus tehti otsustavaid otsuseid Eesti taasiseseisvumise suhtes ning 20. augustil 1991. aastal kell 23:03 kinnitatigi 69 poolthäälega otsus Eesti riigi taasiseseisvumisest. Aastatel 1992-2004 valiti Tarand kõikidesse riigikogu koosseisudesse, täites aastatel 1992-1994 keskkonnaministri ametit ning olles ka 1994 aasta lõpust kuni 1995. aasta valimisteni ka peaminister. Tarandi valitsus suuri muudatusi ette ei võtnud, sest eesmärgiks oli valitsust koos hoida need pool aastat kuni uute valimisteni. Tarand kuulub 1996. aastast Sotsiaal Demokraatliku Partei koosseisu.
Rootsi võim püsis siinsetel aladel Põhjasõjani, kuid selle lühikese aja jooksul viidi läbi mitmeid reforme, mis mõjutasid ka talupoegade elu. Millised muutused leidsid aset 17. sajandi jooksul? Suure ja ohvriterohke sõja tagajärjel oli talupoegi Eestis väga vähe alles jäänud. Selle tõttu tahtsid 17. sajandi alguses baltisakslased, et talupojad õiguslikult maa külge seotaks, see tähendab kehtestataks sunnismaisus. Niisuguse kavaga oli ka Rootsi võim üldiselt nõus. Nii kinnitatigi 1632. aastal seadus, et mõisnikud peavad enda juurde põgenenud talupojad omanikule tagastama. Siiski peab ütlema, et Rootsi võim püüdis siinsete talupoegade õiguslikku olukorda ka vaatamata baltisakslaste vastuseisu tõttu kergendada, sest Eesti talupoegadest olid saanud Rootsi riigi talupojad ning Rootsis olid talupojad isiklikult vabad, siin aga pärisorjuses. Juba 1601. aastal pakkus oma kava välja Rootsi valitseja hertsog Karl
Riigivolikogus siiski täiesti kindla enamuse. Põhiseadus nähi ette ka juhu, kui presidendi kohale esitatakse vaid üks kandidaat. Nimelt pidi rahva hääletamine sel juhul ära jääma, ja just nõnda 1938. Aastal juhtuski.Kõik kolm institutsiooni, kellel üldse olipresidendikandidaadi ülesseadmiseõigus (Riigikogu, Riigivolikogu ja omavalitsuste esindus), esitasid Konstantin Pätsi, kes 1938, aasta aprillis kinnitatigi Eesti esimeseks presidendiks. Vastne president määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga, kes asus ellu viima nn. Juhitava demokraatia poliitikat. Poliitvangid, nii vapsid kui kommunistid, said amnestia, kuid parteide tegevust ei lubatud ikkagi. Kehtima jäid ka kaitseseisukord ja tsensuur. 1930ndate aastate teine pool osutus Eestile majanduslikult vägagi edukaks. Tööstuse ja põllumajanduse
valitsuse kokkupanek: Valitsust üritasid moodustada Jaan Tõnisson, seejärel K. Einbund; siis J. Uluots; siis jälle K. Einbund; siis A. Rei; siis K. Päts; siis K. Päts II korda; siis III korda K. Einbund; siis T. Kalbus; siis A. Kerem. Seejärel teatas Tõnisson, et lõpuks on olemas edukas uue valitsuse moodustaja selgus, et see on jälle (IV korda katsetav) K. Einbund. 1933. a. põhiseaduseelnõu 1933. a. 18. mail üritas Jaan Tõnisson ise veelkord ja kinnitatigi tema valitsus. Kriis oli kestnud 22 päeva ja uus riigivanem saadi alles 12. katsel!! 1933. a. põhiseaduseelnõu · Tõnissoni valitsus alustas, kui uue referendumini oli 23 päeva ja sattus kohe rünnaku alla. · Tõnisson ja tema vastased sõimasid oma ajalehtedes üksteist ja see jättis rahvale halva mulje ning aitas veelgi kaasa vapside populaarsuse kasvule. · Üksteist sõimasid ka vapsid ja sotsialistid. Toimusid löömingud. 1933. a. põhiseaduseelnõu · 1933
inimesi. Muudeti ka maksukorraldust. Kehtestati pearahamaks ning hakati korraldama hingeloendusi. Et vältida pingeid riigivõimu ja balti aadli vahel kehtestati endine kord pärast Katariina surma. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal kõnelema talurahva olukorra parandamisest. 1765 aasta Liivimaa maapäeval võttis sõna kindralkuberner Browne, kes nõudis nende olukorra parandamist. Aadlikud pidid nõustuma ja need muudatused võeti vastu. Seega samal aastal kinnitatigi Browne nn. positiivsed määrused. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, mõisakohustused täitnud talupoeg võis üle jäänud põllusaagid vabalt turustada. Kindlad piirid mõisakoormistele ja ei tohtinud enam neid suvalt tõsta. Karistuse ülempiiriks sai ka 30 kepihoopi ja talupoeg võis ka mõisniku kohtusse kaevata. Kuid talupojad jäid endiselt pärisorjadeks. Ulatuslikud talurahvaülestõusud ehk pearaharahutused puhkesid 1784 aastal, kus
annaabi.ee 
