värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Nt M. Underi ”Sirelite aegu” itaalia sonett (värsiskeem 4+4+3+3). Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm. 12. Narratiiv. Lood aitavad maailma mõsta ja kogemusi korrastada, samuti inimese tähendust uurida. Lood aitavad igapäevaelust eemalduda. Lood võivad olla nii vahendavad kui loovad. Vahendav lugu ilmutab e näitab maailma korrastatust, loovad lood loovad midagi sõnade/kujunditega , käivitavad sündmusi. 13. Narratiivi mõiste. Süžee on nii nagu sündmusi tekstis esitatakse; faabula on sündmuste
soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Konkreetsest ajahetkest eemaldumist võimaldava narratiivi loomise võime on teadaolevalt omane ainult inimliigile. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst lugu (sündmused) jutustamine.
soneti esimene värss kordub 14. soneti viimases värsis). 15. ehk juhtsonett moodustub eelnevate sonettide avavärssidest. Klassikaliselt sonetilt nõutakse puhast kõlavat keelt ja korrapärast ülesehitust. Sisult jaguneb sonett kaheks. Nelikutes esitatakse teema, mida arendatakse tõusvas joones 8. rea lõpuni. Kolmikutes tuuakse sisse paralleelteema või lüüriline mõtisklus. Sonett kulmineerub 14. värsis vaimuka puändiga. Veel kinnisvorme: eleegia, ood, pastoraal, epigramm Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Narratiiv Narratiiv kui sündmustel rajaneva, ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Konkreetsest ajahetkest eemaldumist võimaldava narratiivi loomise võime on teadaolevalt omane ainult inimliigile. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst –lugu (sündmused) – jutustamine.
Küsimus pole epigrammilises loomingus, vaid küs on selles, et Alle alustas kuidagi teistest targema luuletajana. Kui teda mingisse tervikusse paigutada, siis 16.-17.saj kristlik müstika: J. Donne jm. + indogermaanlane solvamissõna euroopalik värss kui hakata asja arutama värsimõõdu seisukohalt, siis tekib paradoks, kus paljud M tekstid mõjuvad vabadena, voolavatena, siis värss ei ole tavaliselt vabavärss. Kirjutab väga rangeid ja euroopalikke luulevorme. Kasutab ka kinnisvorme ära, aga see, kuidas ta rütmi konkreetselt lahendam, on ebatavaline. See genereeritakse mitmest asjast, aga kaks põhiallikat: 1) imetabane Masingu süntaks tema lause on selline lause, mis on alati keeletoimetajatel suurt peavalu valmistanud 2) värsiread on pikad ja loitsiva kõlaga. Pikk värsirida hakkab loitsivust toetama ja see hakkab toimima ka semantilisel tasandil. Luuletuse näide: "Yhel kaunil päeval"
annaabi.ee 
