elluviimine. ,, Usaldusväärse ning jätkusuutliku majandus - ja eelarvepoliitika elluviimine ei lõpe aga ühisraha kasutuselevõtuga, vaid pigem vastupidi see on majandus ja rahaliidu üks võtmeküsimusi."(A.Hanson,2013) 6 KASUTATUD ALLIKAD ,,Eesti rahareform 1992" AS Postimees, Tartu 1997; ajaleht Postimees http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2010/01/mida-toob-kaasa-euro-tulek-kinnisvaraturule/ http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurole_ueleminek_Eestis /index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Euro http://majandus24.postimees.ee/1147030/hansson-euro-moju-eestile-on-raske-arvutada 7
4 Harjumaa on ka kõige suurema rahvaarvuga maakond Eestis (Joonis 4). Joonis 4. Rahvaarv maakondade kaupa 2012. Allikas: Statistikaamet Suur rahvaarv mõjutab suuresti ka majandust ning kinnisvara turgu, nõudlus on suur ning seetõttu ka hinnad kõrgemad kui mujal Eestis. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Majade turu madalseis jääb Harjumaal sarnaselt kogu ülejäänud kinnisvaraturule ja piirkondadele 2009. aasta I kvartalisse, mil hoonestatud maadega tehti vaid 157 tehingut. Pärast seda pole enam kuni tänaseni olnud ühtegi kvartalit, mil tehingute arv oleks jäänud kvartalis alla 200. Näiteks 2011.a. I kv tehti Harjumaal 204 tehingut ja II kv juba 300, siis käesoleval aastal on numbriteks vastavalt 213 ja 353 tehingut. Keskmiselt tehakse talveperioodil ca 70-80 tehingut kuus ja suveperioodil 100-110. Sisuliselt on majade turu tehingu-
Elamuehitus suureneb aga majapidamiste reaalsissetulekute paisumise toel. Erinevate kinnisvaraportraalide ning kinnisvarafirmadega tutvudes ei leidnud töö autor ühtegi uusarendust Narva (ega ka Jõhvi) linnas käesoleval hetkel. Samuti ei ole kehtestatud ega alustatud menetlust 2014 aastal ega ka 2015 aastal detailplaneeringuid uute korterelamute ehitamiseks.16 Seega, arvestades küll erinevaid prognoose Eesti kinnisvaraturule, kuid pidades silmas analüüsitava piirkonna korterituru üldist seisukorda ning tendentsi, leidis töö autor, et Narvas ja ka Jõhvis ei ole oodata nõudluse puudumise tõttu uute korterelamute ehitamist lähima 3 aasta jooksul. Nii väikese linna kohta nii stabiilne pakkumiste arv (Joonis 8) näitab, et pigem on oodata kinnisvarahindade tõusu ruutmeetrimaksumuse ja/või tehingute arvu pealt. Jõhvi korteri pakkumiste arv 250 200 150
ei ole perspektiivne. Toimub ainult nii öelda äraelamine valla toetuste jm. abirahadest. Nii ei ole ka ühistegevusel maal pinnast, millele tekkida. Taluliitude esindajad on need probleemid teadvustanud väga teravalt. Passiivsus ja kohatine abitus maal võivad aga veelgi süveneda. Üks põhilisi probleeme on ka maareformi aeglane kulgemine ja tema pidev ümbertegemine. Maainimene ei ole ikka veel saanud kinnisvaraturule. Ka ettevõtlikumad talupidajad ei saa pikaajalist laenu. Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu liikmeks on põllumeestel üks põhiline mure- kuidas saavutada hea liitumisleping. Eestis on liitumise protsess veel liiga alguses ja maamehed ei suuda praegu ette näha, milliseid eriõigusi tuleks tingimata Eestile taotleda. Võrreldakse Eesti võimalusi ka Soome ja Taaniga, eriti Taaniga, kus maad ei saa müüa sellele, kes seda ise ei kasuta
annaabi.ee 
