Kinnisvara asukohast tulenevad omadused: - topograafilised omadused - maapinna siseehitus - maatüki suurus ja kasutatavus - taristu - maatüki kasutusviis - ligipääsetavus Kinnisvara koosneb materiaalsest ja immateriaalsest osast. Materiaalses osas saab eristada loodusvara (maapind, mavarad jm) ja kinnisvarale tehtud parendusi (nt ehitised või inimese poolt rajatud mets). Immateriaalsed varaosad on kinnisvaraobjektiga seotud õigused ja kohustused (asjaõigused, kitsendused, tegevusload jm). Kinnisvara koosseis olemuse järgi: - maa ja muud loodusvarad - parendused - õigused ja kohustused Kinnisvara ulatus määratakse seadusandluse, planeeringu, konkreetse objekti suhtes siduvate lepingutega ja registrikannetea. Kõrgus on reeglina nii kaua kuni tekivad ühised huvid, sügavus on reeglina nii sügaval kui on riigi huvi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega
majandustulemuste analüüsimiseks; - kruntide, hoonete ja ruumide kasutajatele (sh elamute ning bürooruumide kasutajatele omanikele, rentnikele ja üürnikele) nendele ettenähtud ning vajalike teenuste tellimiseks, osutatavate teenuste sisu ning kvaliteedi hindamiseks ja kaasnevate kulude kontrollimiseks; - kinnisvara hindajatele, müüjatele ning ostjatele usaldusväärse informatsiooni saamiseks erineva kasutusotstarbega kinnisvaraobjektiga tulevikus seonduda võivatest kohustustest ning kuludest; - avaliku sektori organisatsioonidele (riigiametid, kohalikud omavalitsused) üheselt arusaadavate õigusaktide ettevalmistamiseks, kogutavate andmete võrdlemiseks ning pädevate hinnangute andmiseks, sh seoses eluasemekorraldusega. 69. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2004 alusel Käesoleva standardi puhul on lähtutud põhimõttest, et eesmärgina püstitatud üldmõiste
teenuste kohta aruandmiseks ja majandustulemuste analüüsimiseks; − kruntide, hoonete ja ruumide kasutajatele (sh elamute ning bürooruumide kasutajatele – omanikele, rentnikele ja üürnikele) nendele ettenähtud ning vajalike teenuste tellimiseks, osutatavate teenuste sisu ning kvaliteedi hindamiseks ja kaasnevate kulude kontrollimiseks; − kinnisvara hindajatele, müüjatele ning ostjatele usaldusväärse informatsiooni saamiseks erineva kasutusotstarbega kinnisvaraobjektiga tulevikus seonduda võivatest kohustustest ning kuludest; − avaliku sektori organisatsioonidele (riigiametid, kohalikud omavalitsused) üheselt arusaadavate õigusaktide ettevalmistamiseks, kogutavate andmete võrdlemiseks ning pädevate hinnangute andmiseks, sh seoses eluasemekorraldusega. 69. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2004 alusel – Käesoleva standardi puhul on lähtutud põhimõttest, et eesmärgina püstitatud üldmõiste korrashoid' jaotatakse üksikuteks
puhul lisaks kõigele tagada eluaseme kättesaadavus elanikele mõistlike kuludega. 110 - Kinnisvaraobjekti haldamiseks ettevalmistamine, objekti haldamise ülevõtmine ja konsulteerimine - on tegevused, mida haldur teeb iga kinnisvaraobjekti ülevõtmisel, omanike ja/või kasutajate muutumisel ning objektile esitatavate nõuete või objekti kasutusotstarbe muutumisel. 111 –kinnisvaraobjekti haldamise ja majandamise üleandmine ning/või selle vastuvõtmine; 112 –kinnisvaraobjektiga seotud subjektide vajaduste selgitamine ja objektide tehnilise seisundi uuringud; 113 – kinnisvaraobjekti korrashoiuga seotud sihtide ja eesmärkide püstitamine; 114 – pikaajalise (5-10 aastat) majanduskava koostamine kinnisvaraobjektile; 115 – lühiajalise (1-5 aastat) majanduskava koostamine; 116 – majanduskava elluviimise korraldamine; 117 – majanduskava täitmise jälgimine/kontrollimine ja analüüs; 119 - muud kinnisvaraobjekti omaniku jaoks olulised
lepingute sõlmimiseks, osutatud teenuste kohta aruandmiseks ja majandustulemuste analüüsimiseks; kruntide, hoonete ja ruumide kasutajatele (sh elamute ning bürooruumide kasutajatele omanikele, rentnikele ja üürnikele) nendele ettenähtud ning vajalike teenuste tellimiseks, osutatavate teenuste sisu ning kvaliteedi hindamiseks ja kaasnevate kulude kontrollimiseks; kinnisvara hindajatele, müüjatele ning ostjatele usaldusväärse informatsiooni saamiseks erineva kasutusotstarbega kinnisvaraobjektiga tulevikus seonduda võivatest kohustustest ning kuludest; avaliku sektori organisatsioonidele (riigiametid, kohalikud omavalitsused) üheselt arusaadavate õigusaktide ettevalmistamiseks, kogutavate andmete võrdlemiseks ning pädevate hinnangute andmiseks, sh seoses eluasemekorraldusega. 67. Korrashoiutegevuste põhigrupid EVS 807:2010 alusel Käesoleva standardi puhul on lähtutud põhimõttest, et eesmärgina püstitatud üldmõiste