Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Lepingut võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes vormis. Lepingu olemuslikuks tunnuseks on tema õiguslik sisu, lepinguga tekitatavate õiguste ja kohustuste iseloom. Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi
vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis 88. Lepingute liigid Lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi
nendevahelisest praktikast. Kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu (VÕS § 68 lg 5). [4] 2 LEPINGUTE LIIGID Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt, lepingu sõlminud subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas-ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. [5] Seadus sätestab järgmised tehingu vormid: 1) suuline; 2) kirjalik; 3) kirjalikku taasesitamist võimaldav; 4) elektrooniline; 5) tehingu notariaalne kinnitamine; 6) tehingu notariaalne tõestamine. [4] Kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Allkirja
ülesütlemispõhjust. Selleks võib olla: o kohustuse rikkumine ja o muutused lepingulises või selle aluseks olevas suhtes. Ülesütlemine ei mõjuta seni lepingu alusel toimunut ja üldjuhul ei toimu ka tagasitäitmist. 11.2. LEPINGUD Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminud subjektide arvult (ühepoolsed, mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 11.2.1. VÕÕRANDAMISLEPINGUD Võõrandamiselpingud on sellised lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek, nt müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping. 1. Müügileping. Asjamüügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,
annaabi.ee 
