inimestele hüpoteeklaenu andma. Laenuandjad andsid nüüdsest laenu ka madalama sissetuleku ja krediidiga inimestele. Inimesed ei suutnud enam oma kallite majade eest võetud laenu tagasi maksta ning paljud majad pandi tagasi turule müügiks, kuid enam polnud ka ostjaid. Pakkumine oli kõrge, aga nõudlus väike. Kinnisvara hinnad langesid ning mõnede laenuvõtjate hüpoteek oli suurem kui nende maja hetke hind. Mõned lõpetasid maksmise täielikult, mis alandas kinnisvarahindu veelgi enam. Suured finantsasutused lõpetasid suurte riskitasemetega hüpoteekide ostmise ja laenuandjad, kes raha riskialdis laenuvõtjatele laenasid olid ummikus suurte laenudega. 2008. aastaks olid mõned tõeliselt suured laenuandjad pankroti välja kuulutanud. Probleem levis ka suurtele investoritele, kes enne olid suuri summasid hüpoteekiga tagatud väärtpaberitele kulutanud. Investeeringud ei toonud sisse tulu, vaid nad kaotasid suurtes kogustes raha.
3040 m2 ja 4154 m2 suurused korterid odavnesid enim Pärnus vastavalt 8% ja 16%. Ostu- müügitehingute keskmine ruutmeetri hind 70249 m2 korterite puhul tõusis enim ehk 12% Pärnus [1]. Niisiis oli 2011. aastaks Eesti kinnisvaraturg hakanud tasapisi uuesti ärkama. Kriis ei olnud veel möödas, kuid see oli toonud ka positiivseid muutusi. Turg oli vabanenud paljudest juhuslikest ja ebaprofessionaalsetest tegijatest ning spekulantidest. Kriisiaeg korrigeeris ülepaisutatud kinnisvarahindu ning kinnisvaralaenud muutusid raskemini kättesaadavaks. Harjumaa hoonestatud elamumaa turg Harju maakond asub Põhja-Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele (Joonis 2). Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Harju maakond piirneb Lääne-, Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaaga. Harjumaal on 97 siseveekogu ja 74 saart. Kokku on Harju maakonna pindala 4333,13 ruutkilomeetrit
2.3.2 Inflatsiooni ohjeldamine: deflatsioon, rahamärkide vähendamine devalvatsioon, raha väärtuse vähendamine indekseerimine, reaalpalga hoidmine annulleerimine, rajatakse uus rahasüsteem 2.4 alates 1992. aastast on hinnatõus Britannias olnud suhteliselt madal, ca 3% aastas. 2003. aasta lõpus läks Britannia üle Eestiga sarnasele tarbijahinnaindeksile, mille näitajad on mõnevõrra madalamad varasemast RPIX indeksist (sisaldas muuhulgas kinnisvarahindu). Inflatsioon püsib suuresti allpool valitsuse seatud 2%-list eesmärki. Briti majandust ähvardab ülekuumenemise oht, selle kasvutempot peaks aeglustama. Nüüd seisab riik järgmiste probleemide ees: kas Inglise Pank suudab peatada inflatsiooni ning kas see õnnestub ilma suurt madalseisu põhjustamata. Suurbritannia majandus on kasvanud kiiremini, kui mitu aastat kestnud madal või stabiilne inflatsioon seda lubaks. Majanduskasv peab aeglustuma, kui keskpank tahab saavutada enda
,. Need on üpris iseseisvusetud Sealsed inimesed käivad tööl ja oma asju ajamas Tallinnas, kui seal aga leidub mõni "oma" ettevõte, siis selle töötajatest suur osa elab Tallinnas. Mõnes sellises asulas on ette valmistatud tööstuspark krundid Tallinnast "Kalevi" eeskujul väljakolivate käitiste ja asutuste tarbeks. Neisse tööstusparkidesse hakkab siginema ka täiesti uusi ettevõtteid, kes leiavad seal Tallinna läheduse, kuid mitte Tallinna kõrgeid kinnisvarahindu. 2004. aasta sügisel kuulutati näiteks valminuks Jüri tööstuspark, kus firmadel on saadaval 42 ettevalmistatud krunti. Umbes sama suur tuleb Tännasilma tööstuspark. Tallinna elamupiirkondadeks muutuvad ka lähivaldade külad, uusi elamuid rajatakse ka põllumaadele ja metsa. Tegelikult on elu neis asulates juba niivõrd Tallinna omaga läbi põimunud, et nad peaks ka ametlikult Tallinnaga üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks liidetama. Mitmed