redutseerijatena näiteks fotograafias (ilmutite koosseisus). H2S2O3 Tioväävelhape . Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S _ Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl _ H2S2O3 + 2NaCl Tiosulfaatioon on tugev redutseerija, mida kasutatakse näiteks mahtanalüüsis joodi määramisel.Naatriumtiosulfaati Na2S2O3 kasutatakse fotograafias kinnistina, meditsiinis tsüaniidi-,arseeni- ja raskmetallimürgistuse korral seespidiselt, nahahaiguste ja sügeliste ravil välispidiselt ja näiteks olmes joodiplekkide kõrvaldamiseks riietest. H2SO4- Väävelhape on värvuseta, lõhnata, hügroskoopne, veest ligi kaks korda raskem õlitaoline, vees väga hästi lahustuv tugev hape. SO3 lahust lahjendatud väävelhappes nimetatakse ooleumiks. Ooleumi lahjendamisel veega saadaksegi kontsentreeritud väävelhape
(CuSO4*5H2O vaskvitriol, FeSO4*7H2O - raudvitriol) H2S2O3 tioväävelhape Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl H2S2O3 + 2NaCl Tiosulfaatioon on tugev redutseerija, mida kasutatakse näiteks mahtanalüüsis joodi määramisel. Naatriumtiosulfaati Na2S2O3 kasutatakse fotograafias kinnistina, meditsiinis tsüaniidi-, arseeni- ja raskmetallimürgistuse korral seespidiselt, nahahaiguste ja sügeliste ravil välispidiselt ja näiteks olmes joodiplekkide kõrvaldamiseks riietest. Kasutusalad Üle 50% väävli maailmatoodangust kulub väävelhappe tootmiseks. Lisaks kasutatakse väävlit veel mineraalväetiste tootmiseks, kaltsiumvesiniksulfiti valmistamiseks (seda rakendatakse puidust tselluloosi eraldamiseks), kemikaalide tootmiseks, kautsuki
Absorbeerivad ained - Aktiveeritud süsi, kaoliin • Peened vees ja lipiidides lahustumatud, kudesid mitteärritavad, suure aktiivse üldpindalaga pulbrid • Adsorbeerivad gaase, alkaloide, bakteriaalseid toksiine • Sissevõetuna adsorbeerivad nad toksiine, käärimisprodukte jt ärritavaid aineid, takistavad nende imendumist ja vähendavad mao ja soole ärritusnähte ning seoses sellega peristaltikat • Kasutatakse mürkide sidumiseks ja nende imendumise takistamiseks, kinnistina kõhulahtisuse korral AKTIVEERITUD SÜSI – lehtpuude puidu kuumutamisel saadud taimne või luude ja vere kuumutamisel saadud loomne süsi, millest hapendamise ja kuumutamisega on eemaldatud adsorbeerunud ained 4. Prokineetilised ravimid (metoklopramiid, tsisapriid) nende toimemehhanism, kõrvaltoimed, kasutamine. • Antipsühhootikumid - atüüpilised neuroleptikumid – Metoklopramiid • Metoklopramiid toimib trigger-tsooni D2-retseptoritele
com/Abdominal%20Cavity%20Showing%20Peritoneum.PNG Kõhuõõne elundid võivad paikneda vistseraallestme suhtes 3 asendis Tartu Tervishoiu Kõrgkool 10 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 1. kõhukelmesiseselt e. intraperitoneaalselt s.t. täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks. Need elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad. Nende veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel. (magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, maks (peaaegu), umbsool ja ussripik) 2. poolkõhukelmesiseselt e.mesoperitoneaalselt (ülenev ja alanev käärsool, sapipõis, kusepõis) 3. kõhukelmeväliselt e.ekstraperitoneaalselt s.t. ainult nende eesmine pind on kaetud
JA VÄIKESE RASVIKU ● Suurrasvik OMENTUM MAJUS - algab mao suurelt kõverikult - katab põllena siseelundeid eest ● Kõhukelmeõõs - kõhukelme kahe lestme (parietaallestme ja vistseraallestme) vahel Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1. kõhukelmesiseselte INTRAPERITONEAALSELT - täielikult ümbritsetuna vistseraalsest kõhukelmest, mis kinnistina läheb üle seinmiseks peritoneumiks - elundid nagu ripuvad kinnisti abil kõhuseina küljes ja on liikuvad - elundite veresooned paiknevad kinnisti kahe lestme vahel - magu, tühi- ja niudesool, risti- ja sigmakäärsool, umbsool ja ussripik - maksa katab perituneum peaaegu täielikult, kinnitades ta diafragma alumisele pinnale 2. poolkõhukelmesiseselte MESOPERITONEAALSELT
Juurmised lehed on pikarootsulised, kanneljad, laia tipmise osaga; varrelehed lühirootsulised, kolmejagused. Õied 2-3 kaupa longus, kellukjad. Tupplehed ja õieraag määrdunud-tumepunased, kroonlehed kahvatukol-lased. Õitsb mai lõpust juuli alguseni. Koguvili rohketest pähklikestest, milledel haakjad konksukesed küljes. Takellevi, pähklikesed jäävad kergesti loomakarvade või inimeste riiete külge kinni. Kasutamine: taime on kasutatud rahvameditsiinis kinnistina (risoom on parkainerikas). Varem kasutati risoomi ka vürtsnelgi asendajana. Samblarinne vähe arenenud, peamiselt mikrokõrgendikel: metsakäharik, niiduehmik, harilik roossammal, erinevad lehiksamblad. NIIDUEHMIK kollakasroheline või roheline, kahelisulgjas, polstrina kasvav sammal. Varred kuni 15 cm pikkused. Varrelehed lai-munajad või lai-kolmnurksed, sügavalt pikivoldilised. Enamasti vegetatiivne. Kasvab niitudel, harvem metsas maapinnal,
annaabi.ee 
