9. Millised faktorid soodustavad bakteriaalse kõhulahtisuse teket? Kuidas? Enterotoksiinid – kahjustab peensoolt. Tsütotoksiinid – verine ja limane roe. 10. Millises populatsioonis on kõhulahtisuse teke kõige ohtlikum? Arengumaades (Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika). 11. Millist tüüpi kõhulahtisuse korral ei tohiks kasutada kõhukinnisteid ja miks? Kui tegemist on toksiine produktseeriva mikroorganismiga, siis kinnisteid kasutada pole mõistlik. 12. Ravimid, mis soodustavad sooleinfektsiooni teket? (vaata slaid loengust) Maohapet neutraliseerivad ja maohappe Tõstavad pH-d sekretsiooni pärssivad ravimid (PPI, H-2 blokaatorid,antatsiidid) Antibakteriaalsetoimega ravimid Mikrobiootadüsbalanss Kõhukinnisustpõhjustavad ravimid Vähendavad peristaltikat Immunosupressandid Inhibeerivad soole immuunreaktsioone 13
kui elundid kaetud kõhukelmega; b)kõhukelmeväline ruum e. ekstraperitoneaalruum (cavitas extraperitonealis) – elundid ümbritsetud sidekoega, kõhukelme võib katta vaid elundite ühte pinda Kõhukelme: Kõhukelme jagatakse kaheks: a)Seinmine kõhukelme e. parietaalne peritoneum (peritoneum parietalis) – see osa vooderdab seinu b)Sisusmine kõhukelme e. vistseraalne peritoneum (peritoneum visceralis) – see osa läheb seinast eemale, ümbritseb elundeid ja moodustab elundite kinnisteid ning rasvikuid (omentum). Enamike elundite kinnisteid nimetatakse meso- (näiteks: mesocolon sigmoideum – sigmakäärsoole kinnisti; mesoappendix – ussripiku kinnisti jne.); peensoole kinnistil on aga erinimetus mesenterium. Kõhukelmeõõs : Kõhukelmeõõs on parietaalse ja vistseraalse peritoneumiga piiratud pilude labürint kõhuõõne elundite ja seinte vahel. Normaalselt on selles ruumis vaid mõni ml seroosvedelikku!
paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina, taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele. Parietaalleste on väga tundlik ja põletiku korral põhjustab tugevaid valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab ta nimeks sisukõhukelme e. vistseraalleste, mis moodustab kinnisteid e. mesenterium`e, kurde ja rasvikuid e. omentum. Kelme, mis katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva ja moodustab kõhuõõnes suure- ja väikese rasviku. Suurrasvik katab põllena siseelundeid eest, algab mao suurelt kõverikult. Kõhukelme kahe lestme- parietaallestme ja vistseraallestme vahele jääb kõhukelmeõõs. http://www.your-mesothelioma-resource.com/Abdominal%20Cavity%20Showing%20Peritoneum.PNG Kõhuõõne elundid võivad paikneda vistseraallestme suhtes 3 asendis
Asendist sõltuvalt jaotatakse kaheks lestmeks: 1. Väline, seinmine e PARIETAALNE peritoneumleste - seinakõhukelme e kõhukelme pareitaalleste - kõhuõõne ees- ja külgseinal pideva kihina - taga- ja väikevaagnaõõnes läheb üle siseelunditele - väga tundlik, põletiku korral põhjustab suuri valusid. 2. Minnes üle kõhuõõnes paiknevatele elunditele saab nimeks sisekõhukelme e vistseraalleste - moodustab kinnisteid e MESENTEERIUME, kurde ja rasvikuid - kelme, mis katab siseelundeid, ladustab endasse rasva ja moodustab kõhuõõnes SUURE JA VÄIKESE RASVIKU ● Suurrasvik OMENTUM MAJUS - algab mao suurelt kõverikult - katab põllena siseelundeid eest ● Kõhukelmeõõs - kõhukelme kahe lestme (parietaallestme ja vistseraallestme) vahel Kõhuõõne elundite paiknemine vistseraallestme suhtes 1
annaabi.ee 
