vitamiini. Muidu ei toimu loote normaalset kasvu ning loote luude moodustumist. Tavaliselt jääb lehm kinni 1,5...2 kuud enne järgmist poegimist. Kui lehm ise kinni ei jää, tuleb ta söötmise piiramisega kinni jätta. Ratsioonist tuleks ära jätta jõusöödad, piirata mahlakate söötade (silo) koguseid. Selliselt võib 10...15 kg-se päevatoodanguga lehma nädalaga kinni jätta. Alul lüpstakse üks kord päevas, siis üle päeva, edasi üle kahe päeva kuni kinnijäämiseni. Kinnislehmade söötmine. Kinnisperioodil tuleb eriti suuretoodanguga lehmi sööta mõnevõrra tugevamini kui on otseselt tarvis lehma enda elatuseks ja loote kasvatamiseks. See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks. Kinnislehma söödaratsioon peaks olema samasugune kui 8 kg piima päevas lüpsval lehmal, kui on aga tegemist väga hea lehmaga, kellelt loodetakse 30 kg-seid ja suuremaid
Dissotseerunud LRH-d imenduvad halvasti või üldse mitte, mis tõttu langeb vatsa pH veelgi. Vatsa pH langedes muutub mikroobne koostis ja produtseeritud rasvhapete suhe. Vatsa pH langedes alla normaalse surevad vatsas esmalt seened (Pungidae) ja tsellololüütilised bakterid, seejärel protozoad, ammonolüütilised bakterid ja prevaleerima jäävad piimhappebakterid. Vatsa atsidoosi soodustab järsk ratsiooni muutus. Väga sageli kannatavad selle all vastpoeginud lehmad. Kinnislehmade ratsioonis on põhiliselt koresööt ja valdav rasvhape on äädikhape, mis imendub vatsas kergesti, samal ajal puuduvad vatsas täielikult piimhapet tarbivad bakterid. Vatsa atsidoosi puhul eristatakse kliinilist vormi, kus tunnused arenevad iseloomulikult välja pH 5,5 juures. Kui vatsa pH on vahemikus 6,0-5,5 , siis haigustunnused kujunevad välja väga aeglaselt ning haigus diagnoositakse kaasnevate haiguste kaudu ( maksa abtsessid, laminiit),
Tavaliselt jääb lehm kinni 1,5…2 kuud enne järgmist poegimist. Kui lehm ise kinni ei jää, tuleb ta söötmise piiramisega kinni jätta. Ratsioonist tuleks ära jätta jõusöödad, piirata mahlakate söötade (silo) koguseid. Selliselt võib 10…15 kgse päevatoodanguga lehma nädalaga kinni jätta. Alul lüpstakse üks kord päevas, siis üle päeva, edasi üle kahe päeva kuni kinnijäämiseni. Kinnislehmade söötmine. Kinnisperioodil tuleb eriti suuretoodanguga lehmi sööta mõnevõrra tugevamini kui on otseselt tarvis lehma enda elatuseks ja loote kasvatamiseks. See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks. Kinnislehma söödaratsioon peaks olema samasugune kui 8 kg piima päevas lüpsval lehmal, kui on aga
kinnijätmine erilisi füsioloogilisi komplikatsioone organismis esile ei kutsu. · Kõrgetoodangulised lehmad võivad aga enne soovitatavat kinnijätmist lüpsta veel suhteliselt suuri päevaseid piimakoguseid. · Seetõttu vähendatakse nende jõusöödanormi ning samaaegselt minnakse üle ühekordsele lüpsile. · Seda on soovitav teha 34 päeva enne täielikku loobumist lüpsmisest. · Kinnislehmade udara tervislikku seisundit tuleb pidevalt jälgida ja sööta neid vastavalt nõuetele · Seejuures ei tohi lehmal lasta ülemäära rasvuda, mis suurendab ketoosi haigestumise ja poegimishalvatuse riski ning võib põhjustada sigimishäireid. · Ilma üleminekuta ühekordsele lüpsile võib lehma kinni jätta siis, kui päevane toodang on alla 68 kg. · Sellisel juhul jääb udar piimaga täitunuks umbes 34 päevaks, misjärel tõmbub koomale ja lõtvub
annaabi.ee 
