tegevuste tegemiseks vajalik valgustatus vähemalt 400 luksi. Mõõtmistest on selgunud, et 150 W-se elektripirni sisselülitamisel on keskmine valgustatus umbes 100 luksi ningis (Tallinna Halduskohtu lahend 3-06-294). Tallinna Vangla kinnipidamiskambris ka kaks 75 W-ist ei anna vajalikku 400 luksi. Võttes arvesse ka neid puuduki kinnipidamisel Tallinna Vanglas, siis pole oluline, kui lühikest või pikka aega hoiti mind seal kambris ja tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju, et mõista ja tunda ebainimlikku ja alandavat kohtlemist sellise pika aja jooksul, nagu mind seal hoiti. Kuna Tallinna Vangla on rikkunud minu suhtes EIK konventsiooni artikkel3, siis teen Tallinna Vangla ettepaneku kohtuväliseks kokkuleppeks: 1. rahuldada kahjunõue 2. hüvitada minule tekitatud kinnipidamise jooksul mittevaraline kahju 3. hüvitis kanda Tallinna Vangla arvelduskontole:
õigus informeerida enda lähedasi, õigus teada põhjustest, miks temalt vabadus võeti, õigus mitte üle 48 tunni vahi all viibida, kui ei ole antud kohtu luba isiku kauemaks kinnipidamiseks ning kui kohus on andnud loa, siis on isikul õigus saada teavet enda eelvangistuse pikkuse kohta. Kuna igaühel on õigus vabadusele, on riigil kohustus vabaduse võtmisega seotud asjaolusid uurida, kui tekib kahtlus vabaduse võtmise või kinnipidamistingimuste ebaseaduslikkuses. Üheks demokraatliku riigi olulisimaks vabaduseks võib pidada ka sõnavabadust, mille all võib mõista ka väljendusvabadust ning mis on üheks demokraatia vältimatuks eelduseks. Iga inimene võib enda tõekspidamisi, veendumusi, ideid ja arvamusi vabalt välja öelda, neid levitada ja muul moel enda seisukohti teiste kaaskodanikeni viia. Kaitstud on ka selline sisuline info, mis võib paljudele ebamugavust tekitada ning mida ei aktsepteerita, samuti ka
nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud. Eesmärgiks ei ole perspektiivitute taotluste esitamiseks kohustamine. Kaebaja talus oma õiguste väidetavat rikkumist rohkem kui 8 kuud. Isegi kui möönda, et oma õiguste rikkumise teadvustamiseks ja kohase ÕKV-i leidmiseks ning kasutamiseks võib kuluda mingisugune mõistlik aeg, on ilmselge, et see aeg ei saa kesta 8 kuud. Arvestades kinnipidamistingimuste talumise aja kestust, on ilmne, et selle aja jooksul oleks õiguskaitsemenetlus vähemalt mingis etapis jõudnud tulemuseni. RK 3-3-1-18-12: Kahjunõue võib olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks
Liikumisvabaduse piirang on vähem intensiivne sekkumine isikuvabadusse. Kriminaalmenetluses võidakse kahtlustatava või süüdistatava suhtes kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt seisneb see keeld kahtlustatava, süüdistatava või juriidilisest isikust kahtlustatava või süüdistatava esindaja kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks.96 Vangistusseaduses on kinnipidamistingimuste reguleerimisel kasutatud nii mõisteid ,,lubatud (vabalt) liikuda" kui ,,õigus liikuda".Riigikohus on selles kontekstis käsitlenud kinnipeetava vanglasisest ja vanglavälist liikumisvabadust97, täpsustamata, kas ja kuidas see seondub PS § 34 sätestatud liikumisvabadusega. Kinnipidamisasutuse kontekstis tuleks asuda seisukohale, et tegemist on siiski kinnipeetavale, st isikule, kellelt on võetud vabadus PS § 20 tähenduses,
annaabi.ee 
