otsustamist. Riigikohus arvestab inimõiguste konventsiooniga ja teeb ettepanekuid parandada EIK-i suunistele toetudes Eesti seadusandlust. Näiteks on Eesti menetlusseadustikesse sisse viidud 5 sätted, mille kohaselt on võimalik taotleda menetluse kiirendamist, kui Eesti kohtuveskid jahvatavad liiga aeglaselt. Lisaks on paranenud kinnipidamistingimused vanglates ja arestimajades ning ebainimlikes tingimustes kinnipidamise korral makstakse hüvitist. 6 KOKKUVÕTE Euroopa Inimõiguste Konventsiooni põhivabadused ja õigused kehtivad kõigile Euroopa Nõukoguga liitunud 47 liikmesriigile sh ka Eestile. See tähendab, et kui Eesti kohus rikub kodaniku õigusi, siis pärast viimase astme ehk Riigikohtu otsuse jõustumist võib ta
aastal võeti vastu täiendavad seadused, mis toonitasid rehabilitatsiooni rakendamist karistuse asemel, et humaniseerida Gulagite süsteemi. Paraku ei toimunud erilisi muutusi kuni NL perioodi lõpuni. 1990datel tõusis kuritegevuse tase ning vanglates sai probleemiks ülerahvastatus. Samuti olid sanitaartingimused väga halvad, põhjustades kiire haiguste leviku. Paraku olid võimud võimetud midagi ette võtma ning olukord hakkas liikuma aina halvemuse poole. lääneriikide oma kuigi kinnipidamistingimused seda polnud. Post-sovjetlik seadusandlus on keelustanud arbitraazi või ebainimliku kohtlemise nagu külastajate ja posti keelustamine. Nüüd nõutakse vanglaametnikelt nende vangide kaitsmist, kes on saanud ähvardusi ning tagatakse ka usuvabadus. Eeluurimis kinnipidamiskeskustes on tingimused karmimad kui töölaagrites. 1994 aasta lõpus umbes 20% kogu elanikkonnast vangistati eeluurimisasutustes vahel isegi kauemaks
Punkt 100.1 sätestab lisaks veel vahistatu võimaluse vanglas töötada, kuid samas ei kohusta seda tegema. Euroopa Nõukogu juures tegutsev Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) on välja töötanud standardid47 kinnipidamisasutuste ning kinnipeetud isikute kohtlemise jaoks. CPT standardite punkti 42 kohaselt võivad isiku lühiajalisel kinnipidamisel politsei kinnipidamiskohas kinnipidamistingimused olla halvemad. Seega ei saa eeldada, et ainelised olud politsei kinnipidamiskohtades on samal heal tasemel, kui kohtades, kus isikuid pikaajaliselt kinni peetakse. Siiski sätestub samas punktis, et kõikide politsei kambrite suurus peaks olema vastavuses neis hoitava isikute hulgaga, piisaval tasemel valgustatud (st, et oleks võimalik lugeda), ventileeritud ning võimaluse korral loodusliku valguse abil valgustatud.
Tegemist oli ajutise ja kodusõja vajadusest lähtuva lahendusega. 1921-22 hakati laagreid järk-järgult likvideerima. GULag taassündis 1923. GULag-i I näidislaager rajati Põhja-Vm-l, Valge mere Solovetsi saartele, kus oli juba vanadest aegadest paiknenud klooster, Põhja-Vm kõige suurem, nüüdseks oli suletud, mungad minema kihutatud, kogu kloostrikompleks kohandati pol vastaste kinni pidamiseks. Sinna hakati kõigepealt saatma pol kinnipeetuid, esialgu olid kinnipidamistingimused suhteliselt inimlikud. Üritati enam-vähem humaanset suhtumist rakendada pol vastastesse, ilmselt tsaariaja jäänusena. Paari aasta järel kadusid seal ära poliitvangide privileegid, koos hoiti nii kriminaale kui poliitilisi. Mida rohkem lisandus kriminaale, seda suuremaks läks nende ülemvõim poliitiliste vangide üle. Pöörduti tagasi selle juurde, et kõik vangid pidid tegema tööd, laagrid viidi üle isemajandamisele
annaabi.ee 
