Näiteks isik, kellele on kohtu poolt saadetud kutse, kuid isik ei ilmu kohtusse antud tähtajaks, võib rakendada sundtoomist; kui on õiguslik alus isiku vahistamiseks või vahi all pidamiseks; alaealise kinnipidamine järelvalve sisseseadmiseks; nakkushaige, vaimuhaige, alkohooliku või narkomaani kinnipidamiseks või välismaalase kinnipidamiseks. Pärast isiku vabaduse võtmist, tekivad tal siiski ka teatud õigused, millest tuleb talle ka õigeaegselt teada anda. Näiteks tuleb kinnipeetule selgitada tema õigusi antud olukorras, õigus informeerida enda lähedasi, õigus teada põhjustest, miks temalt vabadus võeti, õigus mitte üle 48 tunni vahi all viibida, kui ei ole antud kohtu luba isiku kauemaks kinnipidamiseks ning kui kohus on andnud loa, siis on isikul õigus saada teavet enda eelvangistuse pikkuse kohta. Kuna igaühel on õigus vabadusele, on riigil kohustus vabaduse võtmisega seotud asjaolusid
mõnevõrra pikemat kinnipidamisaega õigustatuks. Komisjon järeldas, et nelja päeva ja kuue tunni pikkune kinnipidamisaeg (hr McFadden) ning nelja päeva ja üheteistkümne tunni pikkune kinnipidamisaeg (hr Tracey) olid mitteviivitamise nõudega kooskõlas, küll aga ei vastanud nimetatud nõudele viie päeva ja üheteistkümne tunni pikkune kinnipidamisaeg (hr Brogan) ning kuue päeva ja kuueteistkümne ja poole tunni pikkune kinnipidamisaeg (hr Coyle). Asjaolu, et kinnipeetule ei esitata süüdistust või teda ei anta kohtu alla, ei tähenda iseenesest artikli 5 lõike 3 esimese osa rikkumist. Artikli 5 lõiget 3 ei rikuta, kui vahistatu vabastatakse "viivitamata" enne seda, kui tema kinnipidamist võidaks kohtulikult kontrollida. Kui vahistatut viivitamata ei vabastata, on tal õigus olla otsekohe toimetatud kohtuniku või seadusjärgse õigusvõimuga ametiisiku ette. "Mitteviivitamisele" hinnangu andmisel tuleb silmas pidada artikli 5 eesmärki ja otstarvet ...
Üksinda võttes need tegevused pole piinamine, aga kokkuvõttes moodustavad. · Piinamisega ähvardamisega ei käsitleta piinamisena. Ähvardamine võib tähendada julma kohtlemist, nt kedagi hoitakse kinni ja öeldakse, et kohe hakkame piinama, kui sa ei väljasta informatsiooni. · Piinamine ennekõike on tegevus. Mitte tegevusetus. See ei tähenda, et piinamine ei võiks tuleneda tegevusetusest, nt kinnipeetule ei anta süüa ja juua, sureb näljast. · Piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld on reeglina absoluutne. · Konventsioon käsitleb absoluutsena ainult piinamist ennast. Muudest nagu saaks taganeda. Riikidel on kohustus ära hoida piinamisi: (riigid on viimastel aastatel tahtnud terroriste piinata ) · Kriminaalvastutus isikutele kes panevad toime piinamise.
1) ta püüab põgeneda; 2) ei ole tuvastatud tema isikut; 3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid; 4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. (4) Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks. (7) Kahtlustatavana kinnipeetule selgitab uurimisasutuse ametnik tema õigusi ja kohustusi ning kuulab ta viivitamata üle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud korras. (8) Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates neljakümne kaheksa tunni jooksul.
annaabi.ee 
