Keeleteadlaste suhtumine termini tähendusse on aja jooksul muutunud, laienenud. Slängist kõneledes kasutavad keeleteadlased erinevaid termineid nagu argoo ,erikeel, argoo jne. Igal juhul ei ole släng mingi omaette erikeel, vaid släng eksisteeribki ainult tänu emakeele olemasolule.(2012 aasta märtsis ütles Kama ,et släng kui selline on müüt.) Släng pakub endiselt huvi inimestele, kes oma igapäevatöös kinnipeetavatega kokku puutuvad (uurijad, prokurörid, vanglaametnikud jt.), sest kurjategijad pole maailmast kadunud. Mõned näited slängi kasutusest vanglas, retsidivistide vene släng: babka-raha, igla-süstal, võrubit- nokauti lööma. Retsidivistide eesti släng:kalaatuškad-mängukaardid, habaarik-suitsu koni, sahtel-suu jne. Tõenäoliselt ei õnnestu siiski mitte kunagi kuritegelikku subkultuuri kaotada, kuid võimalik
ettevalmistama ja esitama Kristliku Ühenduse ja Eesti Kristliku Liidu koostöös surmanuhtluse kaotamise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu oli väga lakooniline ja koosnes vaid ühest reast, aga selle seletuskiri ning minu tollased artiklid ajakirjanduses pälvisid positiivset tähelepanu ka Lennart Meri poolt. Eelnõu esitamise peamiseks motiiviks oli soov elada inimlike inimeste inimlikus ühiskonnas. Ämari vanglas ja Tallinna vanglas karistust kandnud ning tänaseks Tartusse viidud kinnipeetavatega olen jätkanud regulaarseid kohtumisi. Et ka nemad usuksid inimlikkuse leidmise ja säilitamise võimalikkusesse nii ebainimlikus keskkonnas nagu seda on vangla ja neis enestes. Nende aastatega olen hakanud uskuma, et Anatoli Nikolajev ei ole süüdi talle inkrimineeritud nelikmõrvas. Olen kohtunud tema kasutütre, tema õe ja tema pojaga. Tean, et prokurör ei esitanud Nikolajevile süüdistust ja adokaat soovitas mees otse kohtusaalist vabastada. Olen lugenud mitmeid kohtumaterjale ning
7. Narkovabade osakondade käivitamine; 8. Vanglate varustamine narkootiliste ainete avastamise vahenditega. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2008: 1. Eesti vanglasüsteemi ühtse uimastipreventsiooni kontseptsiooni olemasolu; 27 2. Vanglas alustatud narkootikumidega seotud kriminaalasjade arv ei tõuse; 3. Lepinguliste suhete osakaal on vähemalt 10% kinnipeetavatest; 4. Kinnipeetavatega otseselt kokku puutuvatest töötajatest on vähemalt 50% saanud vastava ettevalmistuse; 5. Religioosse suunitlusega rehabilitatsioonikoolituse saanud kaplanite ja vabatahtlike osakaal on 75%; 6. Rehabilitatsioonprogrammidega on kaetud 10% sõltuvusprobleemidega kinnipeetavatest; 7. Narkovabad osakonnad 4 vanglas. Tulemuslikkuse indikaatorid aastaks 2012: 8. Vanglas alustatud narkootikumidega seotud kriminaalasjade arv; 9
toimepanemise ärahoidmine. Olukorras, kus isik on sisuliselt 23 tundi ööpäevas (VangS § 93 lg 5 sätestab vahistatu õiguse viibida vähemalt 1 tund ööpäevas värkskes õhus) lukustatud kambris puudub tal tõepoolest võimalus sekkuda kriminaalmenetluse läbiviimisesse viisil, mis pärsiks tõhusa ja õiglase menetluse tagamist. Seejuures on sisuliselt minimaliseeritud ka võimalus suhelda teiste vahistatute või kinnipeetavatega, esimestega seoses kriminaalmenetluse tagamise eesmärgiga ja teistega lähtuvalt VangS § 12 sätestatud eraldihoidmise printsiibist. VangS § 90 lõikest 3 tuleneb isiku õigus töötada või õppida eelvangistuses viibitava aja jooksul. Praktikas tähendab see sisuliselt seda, et õppimine võimaldatakse vaid alaealistele vahistatutele, kes viibivad 168 RKÜKm 03.01.2008, nr 3-3-1-101-06, p 27. 47
PSI-d tuleks läbi viia minimaalselt 10-15 inimesega, kel eeldatakse olevat olulisel hulgal teemakohast informatsiooni. Küsitletud ei peaks olema üksnes ,,professionaalid", vaid enesestmõistetavalt kõik, kes puutuvad kokku narkootikumide tarbimisega. Eesmärgiks on koguda võimalikult palju erinevaid seisukohti, et luua ,,üldist pilti". Poolstruktureeritud intervjuud viidi läbi 18.oktoobrist 2005 kuni 04.novembrini 2005. Intervjuud viidi läbi MTÜ Convictus Eesti esindajate (intervjuud kinnipeetavatega) ja Sisekaitseakadeemia üliõpilaste poolt (intervjuud töötajatega). Selles etapis küsitleti kokku 25 inimest. Intervjueeriti 13 kinnipeetavat viiest erinevast eluosakonnast (sh üks vabanenu), kahte julgeolekuosakonna töötajat, kolme sotsiaalosakonna töötajat, kahte meditsiiniosakonna töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit.
annaabi.ee 
