Kevade tunne Vesi kuldne Õhtu ood Midagi helendab, helgib ja tuikab Vesi kuldne, sinav vesi, Kui vaskjas ratas, voogude voodisse, kaugete kinkude takka, oled kõige elu esi, all, mere rüppe, päikene sukeldab, kaugete metsade takka oled elu, nagu valgus, kesk leegitsevat, loitvat kulda, midagi kutsub ja hüüab ja huikab. oled püha, kõige algus. lõkates viimsel helkjal ilul. Taevas sätendab, särab ja selgub Magad maa all, mühad meres, Ja pilveranku, veerengu leekides,
Milliseid lahinguid siin ka ei lööda, ikka sa manitsed mind: mine mööda! Kõik mu ihad ja armud on põrm, kui mu rinda riivab su sõrm. Iial ei võida sind ükski sõdur, kuigi su ihu on vermeis ja põdur, ning su vabadus jumalast neet. Usklik sind nähes kõik uksed suleb, aga su juurde kui koju tuleb igatsev ketser ja uhke askeet. Betti Alver Kevade tunne Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õlimets, aasade kohal, õitseval, lõhnaval luhal tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Südames midagi salaja tärkab, paisuvat, vallale püüdvat, midagi õrnasti hüüdvat hellana hinge helama ärkab.
teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus.Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul "Toomas ja Mai" ning ballaadide kogu "Sinine kari". Kevade tunne Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õilmetes, aasade kohal, õitsval, lõhnaval luhal tundmatut puhmastes huljub ja pelgub. Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Südames midagi salaja tärkab, paisuvat, vallale püüdvat, midagi õrnasti hüüdvat hellana hinge helama ärkab.
EESTI SOORAJAD Eesti on soode maa. Eesti asub soode tekkeks soodsas kliimavööndis, kus sademete hulk ületab aurumise. Soostumisel avaldavad mõju nii maapinna tasasus, kui ka kinkude vaheliste lohkude, lamdeate ürgorgude ja nõugude esinemine. Ligi 23% Eesti territooriumist on kaetud soodega. Selle näitajaga oleme kindlalt maailmas Soome järel teisel kohal. Turbakihi paksus Eesti suuremates soodes on 4-5 meetrit. Soo toitumiselt ka arenguastmelt võib eristada madalsoid, siirdesoid ja kõrgsoid, ehk rabasid. Kõige selgemini on eristatav raba oma kummuva reljeefi ja omapärase toitevaise taimkatte järgi. Samuti on
Friedebert Tuglas Loodusluule • 1905 novell ’’Hingemaa’’ • 1908 poeem ’’Meri’’ • Reaalsuse ja fantaasia põimumine • Korduvad värvid • Loodusdetailid ja esemed Villem Grünthal-Ridala Loodusluule • Pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned • Päeva-öö üleminekud • Saaremaastikud • Rannaloodus Grünthal-Ridala luulenäide Midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka Midagi kutsub ja hüüab ja huikab. Taevas sätendab, särab ja selgub õilmetes, aasade kohal õitseval, lõhnaval luhal Tundmatut puhmastes huljub ja pelgub ,,Kevade tunne’’ • Aitäh tähelepanu eest!
aastal ning jääb Valga ja Võru maakonda. Rahvuspark on mõeldud Lõuna-Eesti iseloomulike metsa- ja järverikaste kuppelmaastike kaitseks ning haja-asustusala säilitamiseks (Rahvuspargid... 2009). Karula kõrgustik kujutab 5-8 km laiust kirde-edela suunalist küngaste vööndit, mis on tekkinud jääliustiku servaalal. Jääpankade sulamisnõod on näha Koobassaare ümbruses ja Ähijärve põhjakaldal. Ähijärvest edelas on metsas künniste, kinkude ja seljakutega oosmõhnastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137,8 m. Karula rahvusparki jääb Kaika kuplistik pisikeste ümarate tihedalt paiknevate (kuni 26 tk/km2) pinnavormidega (Karula rahvuspark... 2009). 3 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009