loa peale. Roogasid serveeritakse eelnevalt kaunistatud lauale. Laua soovitav kuju on piklik, laud on kaetud salvrätikute, alustaldrikute, söögiriistade ning veeklaasidega. Samuti on olemas külmad söögid. Laud on eelnevalt kaetud valge laualinaga. Laud jääb seina äärde, ei sega vabalt liikumist. Inimesed istuvad vabalt valitud kohtadele. Ruumi kaunistus Saali nurgas asetseb ehitud kuusk, mille all on kingipakid. Aknalaudadel ja peolaual on küünlad, mis loovad romantilise õhkkonna. Saal on hämaralt valgustatud. Teenindajate riietus: valge pikkade käistega pluus, must seelik ja punane põll. Muusikat teeb elav bänd Sepo Seeman ja Citamiin, mille taustal saab hoogsalt tantsida. Õhtut juhib õhtujuht. Audiovisuaalsed vahendid: 5 mikrofoni, helivõimendi ja vähemalt 2 kõlarit bändi jaoks. Autosid on võimalik parkida hoone kõrvale.
viinerid, sinep, lõhe, jõululeib ja libekala, Janssoni kiusatus ning Aladdini sokolaad. Jõuluõhtusööki alustatakse napsu ja ühislauluga.. Tänapäeval vaadatakse kell kolm pärastlõunal tunnipikkust jõuluprogrammi Aku Ankka, mida esimene TV kanal on teinud juba 48 aasta jooksul, aastatki vahele jätmata. Seejärel süüakse ja hakatakse jõuluvana ootama. Mõnikord jõuab jõuluvana sisse tulla, mõnikord jääb kingikott ukse taha. Teinekord on kingipakid juba ehitud kuuse all ja jõuluvana toob vaid tervitused ja paar pakki. · Kui eestlaste jaoks tähendavad jõulutoidud eelkõige hapukapsaid ja verivorsti, siis Rootsis on kõige kuulsamad jõulutoidud lihapallid ja libekala (lutfisk). Viimast hakatakse valmistama juba mõni kuu varem ning enamik noorema põlvkonna rootslastest ei ole seda kunagi ise algusest lõpuni teinud.Rootsis ja Soomes on 99 % söödavast libekalast kuivatatud molva. )
Sageli toovadki vanemad pühade tähistamise põhjuseks laste heaolu. Tavaliselt soovivad emad-isad, et võsukestel oleks meeldejääv lapsepõlv ja lõbus olla. Ma usun, et tegelikult naudivad vanemad ka ise pühi, sest see on siiski aeg, kus saab käituda veidigi lapsemeelsemalt, kui tavaliselt ning igapäevasest rutiinist välja rabeleda. Enda mälestustes meenuvadki jõuludega salapärased päkapikud, hästi maskeeritud vanaisa, kes mängis jõuluvana, soravalt loetud luuletused ja kingipakid. Minu pettis jõulutaat muidugi ära, kuid minust veidi vanemad sugulased murdsid pikalt pead, miks vanaisa end habeme ja kostüümi taha peitis. Esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva algavad lihavõtted. Kuigi see püha ei edesta populaarsuselt jõule, on ta siiski tuntud. Ka meie pere püüab sel ajal kirikus käia, sest tegemist on Jeesus Kristuse surnust ülestõusmisega. Vanasti käis munadepühadega rangelt kaasas paastumine
imeõhukesed sini-valged jaapani portselanist tassid, et suured inimesed saaksid pärast kohvi jooma hakata ... ja siis tuli kõige oodatum - vanaema istus klaveri taha ja alustas mängu. Algul olid ta sõrmed veel natukene kobad, komistasid paar korda, aga siis kostis imekaunis meloodia üha kindlamalt, õige tempo sai paika ja väiksel kuulajal jooksid judinad üle selja. Just selle puudutuse pärast oli põhjust jõuluõhtut oodata, kingipakid osutusid kõrvaliseks. Too Chopini h-moll op. 69 nr. 2 valss oli isiklik sakraalne muusika, mis oli kindla perekondliku jõulurituaali osa, kus kõik oli ilmselt juba enne minu sündi paika lihvitud. Tulles tagasi koraali juurde, võtan jälle appi eelpool tsiteeritud Ene Üleoja artikli: ,,Muusikatehnoloogilisest aspektist vaadatuna on nii luterlik koraal kui ka liturgia tänapäeva kirikulisele võimetekohane nii mõistmise kui ka osalemise aspektist. Ta täidab
annaabi.ee 
