Monito CRT(kineskoopkuvar) LCD CRT-on katoodkiiretoruga kuvar,mille pilt tekitatakse kineskoobi ekraanile samuti nagu tavalises televiisoris.kineskoop kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,mille ekraani siseküljele on kantud kolme värvi luminofoorist(punane,roheline ja sinine(RGB) LCD-Vedelkristallkuvar ehk LCD(liquid Crystal Display).Klassikaline LCD-kuvar kasutab vedelkristallidel põjivevat tehnoloogiat ja on nn passiivse kujutisega.Praegusel ajal
Monitorid Arvutikuvar ehk arvuti monitor on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Algselt kasutati monitorideks 20. sajandil sarnast tehnoloogiat, mis ka telekate puhul, kus peakomponediks oli kineskoopkuvar. Erinevaid monitori suurusi on väga palju. Resolutsioonide suhtes pakutakse üldiselt 1280 x 1024 kuni 3840 x 2160 pikslit. Üldlevinud on FULL HD ehk 1920 x 1080, mis tähistab pikslite arvu monitoril. Iga piksel on võimeline näitama erinevat värvi. Pidevalt arenevas ühiskonnas muutub ka pikslite arv monitoril aina suuremaks, sest mida suurem arv piksleid - seda teravam ja tõetruum pilt. Samuti oluliseks aspektiks on ekraani kaadrisagedus (Hz)
Mitu bitti ühe piksli kujutamiseks kulub ehk mitu värvi on võimalik tekitada, määrab suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Ülevaate värvsügavustele vastavatest värvitoonide arvust annab järgnev tabel. 4. Monitorid ja tehnoloogiad. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar(CRT) , vedelkristallkuvar (LCD), plasmakuvar või OLED-kuvar. 4.1 Kineskoopkuvar ehk CRT. Joonisel näha olev koonusjas osa ongi kineskoop, mille abil ekraanile pilt tekitatakse. Selle tagaosas asub elektronkahur, mis koosneb (antud juhul) kolmest katoodtorust. Katoodkiiretoru (CRT catod ray tube) on selline seade, mis kiirgab endast välja elektrone. Neid elektrone suunatakse hälvitussüsteemi abil, et panna helenduma ekraanil mingit kindlat punkti
kinnituseks, Tab viib tekstis järgmisele tabelduskohale, dialoogiaknas viib ühelt objektil teisele, Esc kasutatakse mingi tegevuse katkestamiseks. Kursorist vasakul asuva märgi kustutamiseks kasutatakse klahvi Backspace (nooleklahv), paremal asuva märgi kustutamisek aga klahvi Delete. Funktsiooniklahvid F1-F12 on mõeldud programmi funktsioonide täitmiseks (käskude andmiseks). Kuvarite kaks põhitüüpi on kineskoopkuvar ja vedelkristallkuvar. Põhilised näitajad, mis iseloomustavad kuvareid on diagonaali pikkus, eraldusvõime, kõrgkvaliteetse televisiooni, kujutatavate värvuste arv ja kujutise uuendamise sagedus. Videokaardi ülesanne on ekraanipildi koostamine ja uuendamine. Kolme erinevat liiki printereid on: tindiprinter, laserprinter ja nõelprinter. Skänner on seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Kodustes tingimustes on arvutid
Piltide sisukord Kuvar Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vtCRTkatoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/v õi OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse.
sageli on need lausa pimestavad ja muudavad silmad valusaks, töötades kaua arvuti taga. MONITOR EHK KUVAR Kuvar on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (CRT) ja/või vedelkristallkuvar (LCD). KUVARI OLULISEMAD NÄITAJAD Suurus väljendatakse seda ekraani diagonaali pikkusega tollides. Levinumad mõõdud on vahemikus 1524 tolli. Mida suurem on ekraan, seda suuremat ala saab tööpinnast näha. Pikseli suurus pildipunkti füüsiline suurus kuval, mõõdetuna millimeetrites Lahutusvõime väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite arvuna, mis on ekraani lühema
1 Mis on kuvar? Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vt CRT–katoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/või OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse. 2 Terminoloogia
annaabi.ee 
