Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga, ATP roll selles protsessis. Mikrotuublid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest (13 tubuliini monomeeri pöörde kohta). Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuublid on peamiseks struktuuriühikuks ripsmetes ja viburites. Düneiin- valgud liiguvad või libisevad piki mikrotuublit, põhjustades ühe mikrotuubli paindumist teise suhtes (Düneiini liikumine on ATP-käivitatud).
Veel üks mootorvalgud: kinesiinid Aksoneemi liikumine pōhineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes. liikumist genereeriv mehanism paikneb viburi enda sees. Düneiini perekonna valgud tekitavad põhiliselt liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas. Peale müosiini ja düneiini on ka veel 3. mootorvalkude perekond – kinesiinid, mille funktsiooniks on mikrotuubuli +otsa suunas liikumise tekitamine. Kinesiini ja düneiini osalevad raku vesikulaartranspordil. Vesiikulite liikumine raku keha poolt aksoni terminaali suunas on tekitatud kinesiini poolt, tagasisuunaline transport aga düneiini poolt. 15. Intermediaarsete filamentide ehitus ja nende ülesanne. IF on jäigad ja püsivad moodustised enamiku kōrgemate eukarüootide tsütoplasmas. Erinevused võrreldes aktiini filamentide vōi mikrotuubulitega: - nad on väga stabiilsed struktuurid
Rakutsentris e. tsentrosoomis on 2 tsentriooli, mis on omavahel risti. Tsentrioolid uuenevad rakus duplitseerumise teel. Tsentrioolide duplitseerumine toimub tavaliselt ligikaudu samal ajal , kui algab DNA replikatsioon, s.t. G1-faasi lpul vi S-faasi algul. (sounds fishy) 7.)Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) . Kinesiinid on mikrotorukeste (+) otsa suunalised mootorvalgud. Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja kahest kergest ahelast summaarse molekulmassiga 380 000. et kinesiini molekul liigub 8 nm astmetena ja arendab jõudu 6 pN. Düneiinid on (-) otsa suunalised mootorvalgud. Summaarne molekulmass ~1,5 MDa. Tavaliselt sisaldavad 2 pead. Düneiini molekul üksi ei ole suuteline liikumist tekitama. Et toimuks düneiini seostumine vesiikuliga, on lisaks vajalikud teised
Suunatud liikumise tekkeks peavad molekulaarmootorid pöörduvalt assotsieeruma /dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad / roomavad mööda polümeeri, roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. 2. Mikrotuubulid - koostis (NB! tubuliin), geomeetria, polaarsus. Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad, ATP roll protsessis. Düneiini ja kinesiini koostöö tubuliiniga. Mikrotuubulid on õõnsad silindrilised polümeerid, mis on moodustunud tubuliini dimeeridest, 13 tubuliini monomeeri pöörde kohta. Dimeerid lisanduvad "pluss" otsa ja dissotsieeruvad "miinus" otsast. Mikrotuubulid on põhikomponentideks (koos vaheja mikrofilamentidega) tsütoskeletis, ripsmetes ja viburites. Ripsmed lainetavad, viburid pöörlevad - ATP paneb liikuma mõlemad!
kokkusulamisel tekibki uus rakusein. 153. Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihiline - võib eristada sisemist e kromosoomipoolset ja välimist mikrotorukese poolset plaati, mis on omavahel valkudega ühendet. Kinetohoor on kihilise ehitusega ja võib eristada sisemist ehk kromosoomi poolset ja välimist mikrotorukese poolset plaati mis omavahel teatud valkudega ühendatud. Imetajate sisemises plaadis on leitud 4 erinevat valku, välimises plaadis on leitud düneiin ja kinesiini sarnane valk CNP-E. On ka tsentromeeriga seostuvad faktorid. 154. Kromosoomide liikumine anafaasis a ja b --A: kinetohoorsed mikrotorukesed lühenevad ja kromosoomid tõmmatakse poolustele. --B: poolused kaugenevad üksteisest, mitoosivärten pikeneb. 155. Millistes mitoosi protsessides osalevad kinesiinid ja millistes düneiinid, millistes tubuliini polümeriseerumine ja depolümeriseerumine -Kinesiin: anafaas B. -Düneiin: prometafaas, metafaas, anafaas B.
Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Tsentrosoomid on kohaks, kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et –otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste +otsale. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja koahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1. Globulaarsed pead mõlemil raskel ahelal (seostumine mikrotorukestega) ; 2. Raskete ahelate superspiraliseerunud osa ; 3. Rakete ahelate terminaalne osa, mis seostub kergete ahelatega ja transporditava vesiikuliga. Sammu pikkus 8nm. Düeniinid koosnevad 2-3 raskest ahelast, mis on komplekseerunud kergete ahelatega. Tavaliselt kaks pead
Mikrotorukesed on selle struktuuriga seotud kas (-) või (+) otsa vahendusel? (alla kriipsutada õige variant). Tsentrosoomid on kohaks, kus algab mikrotorukeste moodustumine nii, et otsad jäävad seotuks tsentrosoomiga. Seega subühikute lisandumine toimub mikrotorukeste +otsale. Kirjeldage mikrotorukeste mootorvalke ja iseloomustage (sammu pikkus, liikumise suund mikrotorukesel) Mikrotorukeste mootorvalgud saab jagada kinesiinideks (+suunalised) ja düeniinideks (-suunalised). Kinesiini molekul on dimeer kahest raskest ja kahest kergest ahelast. Molekul koosneb kolmest domäänist : 1. Globulaarsed pead mõlemil raskel ahelal (seostumine mikrotorukestega) ; 2. Raskete ahelate superspiraliseerunud osa ; 3. Rakete ahelate terminaalne osa, mis seostub kergete ahelatega ja transporditava vesiikuliga. Sammu pikkus 8nm. Düneiinid koosnevad 2-3 raskest ahelast, mis on komplekseerunud kergete ahelatega. Tavaliselt kaks pead. Düneiini molekul üksi ei ole suuteline liikumist tekitama
annaabi.ee 
