Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kinemaatilisele" - 5 õppematerjali

Elekrtiajamite kontrolltöö
12
pdf

Elekrtiajamite kontrolltöö

agedu s p/min 7 600 18 61 20 66 22 70 3,0 0,1 1,2 0,21 3,7 0,45 14,7 30 180 2600 4 0 LAHENDUS Leiame mootori nurkkiiruse × = 30 ×600 = = 63 -1 30 Mootori võllile taandatud inertsimomendi arvutamiseks tuletame valemi vastavalt joonise kinemaatilisele skeemile: Leiame töölaua ja detaili kogumassi m = m1+m2 m = 1800+2600 = 4400 kg Et arvutada ülekandemehhanismi ülekandetegurit tuleb kõigepealt leida töölaua joonkiirus: × × = 60 × milles Zm ­ reduktori viimase hammasratta hammaste arv , p ­ hammaslati samm , nm ­ mootori pöörlemissagedus , i ­ reduktori ülekandearv

Elektroonika → Elektriajamid
53 allalaadimist
RAFERAAT-LAEVA KÜTUSESÜSTEEM
13
docx

RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM

Kooditähis sisaldab: - tähed ISO; - tähe F (tähistab toote kuuluvust kütuste klassi); - kolmest tähest koosneva kütusekategooria, millest: - esimene täht näitab kütuse põhirühma D või R; - teine täht M näitab kasutusvaldkonda ,,Marine"- laevakütus; - kolmas täht X, A, B, C, ...L osutab kütuse teatud omadustele (tihedusele) tootespetsifikatsioonis (ISO 8217); - numbri, mis vastab raskekütuse suurimale lubatud kinemaatilisele viskoossusele /s temperatuuril C. (Destilleeritud kütuste kooditähis numbreid ei sisalda). 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded Diiselmootorites kasutatavate kütuste üheks tähtsamaks ekspluatatsioonilis- tehniliseks nõudeks on kõrge soojusväärtus. Lisaks sellele peab ekspluatatsiooni tingimustes olema tagatud: - Diiselmootori pidev ja katkematu varustamine kütusega põhi tagavara tankidest kütuseaparatuurini ja sealt mootori silindritesse.

Masinaehitus → Masinaelemendid
66 allalaadimist
Soojus- ja Hüdraulika süsteemid
10
txt

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid

Vedelktuste spetiifilised omadused: 1)Viskoosus 2)Leek punkti temperatuur 3)Sttimistemperatuur Viskoosus kujutab endast sisehrdumist. Viskooson omadus avaldada takistust ksikute vedeliku kihtide nihkumisele. Kinemaatiline viskoosus - n(v theline) Dnamiline viskoosus. Ktuse viskoosus antake tihtipeale tingkraadides (Enngler'i kraadides E(kraadimrk)). Nafta viskoosuse klassifikatsioonid M40 (arv thendav viskoosuse Engleri kraadi) M100 (M200) Engler'i kraadidelt vib lber minna kinemaatilisele viskoosusele (E = V [m^2/s]) Selle vedelktus aurud segus huga sttivad lahtise leegi juurde viimisel, kiiresti plevad (plahvatavad) ja seejrel lakkavad. Sttimis temperatuuriks nim. temperatuuri, kui lahtise leegi juurdeviimisel ktusepinnale koheselt sttivad need aurud ja mne sekundi prast sttib ka ktus. Ja see temperatuur on krgem punkt temperatuurist Olenevalt vedelktuse viskoosusest see leek kigub piirides 135-240kraadi(Celsius). Sttimist temperatuur on 60-70 krgem

Energeetika → Soojustehnika
60 allalaadimist
Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
38
pdf

Nouvelle vague - Murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis

kinokunsti suuremalt mõjutanud liikumisi, mille panus ulatub tänapäeva välja. Olles eelnevalt küll pealiskaudselt antud teemaga kursis, puudus mul täpsem teadmine selle tagamaade osas ja kokkupuude filmidega. Refereerimisel plaanin eelkõige välja selgitada millised teooriad, sõnavõtud ja teosed sillutasid teed Prantsuse uue laine plahvatamisele filmikunsti maailmakaardile 1959. aastal. Samuti püüan anda ülevaate tolleaegsest Prantsusmaa olustikust, mis sellele kinemaatilisele liikumisele fooni tekitas. Käsitlen ka uut lainet iseloomustavaid tegureid ja tuntumaid viljelejaid, võttes uurimise alla nende debüütfilmid. Ainestikku ammutan erinevatest Prantsuse uut lainet käsitlevatest õpikutest, autorite biograafiatest, internetist ja tähtsamatest artiklitest. Töö olen jaotanud kolmeks alagrupiks. Esimene keskendub kõigele sellele, mis eelnes uuele lainele, andes ülevaate tähtsamatest teooriatest, asutustest, isikutest ja töödest, mis

Filmikunst → Maailma filmikunsti ajalugu
14 allalaadimist
Täiturmehanismid-ajamid-mootorid
162
pdf

Täiturmehanismid, ajamid, mootorid

Puudusteks on väike kasutegur, suur kulumine, väike ülekantav võimsus (kuni 70kW). 33 Joonis 4.10. Tiguülekanne 4.7.6. Planetaarülekanne Planetaarülekandel (planetary gear) on mitu liikuvusastet, mis võimaldab pöördliikumisi liita ning pöördemomenti üle kanda mitme liikuva lüliga kinemaatilisele ahelale. Planetaarülekanne koosneb peateljel O1 paiknevast päikeserattast 1, satelliitide raamist 2, mis saab vabalt pöörelda ümber peatelje, raami külge kinnitatud telgedel vabalt pöörlevattest ning keskrattaga hambuvatest satelliitidest 3 ja sisehambumisega hammasrattast 4. Rattad 1 ja 3 pöörlevad ümber liikumatu telje O1 kiirustega ω1 ja ω4. Ratas 3 aga pöörleb ümber telje O1 kiirusega ω2 ja ümber telje O2 kiirusega ω3. Ülekandesuhe leitakse järgmiselt

Energeetika → Energia ja keskkond
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun