A=mgh=mgs=Fs=Fh h-height,s-shift[m] m-mass[kg] Töö - fuusikalinesuurus,misvordubjoujasellemojulkehapooltlabitudteepikk korrutisega.Töödsaabteha,kuikehaomabenergiat,töökäigusenergiamuutub protsess,kusenergiamuutub).Töösõltubjõustningjõumõjulläbitudteepikkuse Kuikehaseisabpaigal,siistafüüsikalisesmõttestöödeitee. ENERGIA E[J] Energia - fuusikalinesuurus,misiseloomustabkehavoimettehatood.Energiavo ühestliigistteise.Mehaanilistenergiatliigitataksekineetiliseksjapotentsiaalseks Kineetilineenergia Ek [J] E=mv2/2 assuunas.Võib Midasuuremon mine. Sellesuurus suuremon nadüksteist ahedalolevaid elle kehamassiga. kuse b(tööon est (kõrgusest). oibmuunduda senergiaks. ühestliigistteise.Mehaanilistenergiatliigitataksekineetiliseksjapotentsiaalseks Kineetilineenergia Ek [J] E=mv2/2 m-mass[kg] v-kiirus[m/s] Kineetilineenergia - liikumisenergia,missõltubkehakiirusestjamassist. Potentsiaalneenergia Ep [J] Ep=mgh m-mass[kg] g=9,81[N/kg] h-kõrgus[m]
Protsessi,kus üks keha annab soojust ära ja teine keha saab juurde nim. soojusvahetuseks. Kehade süsteemi,mis vahetavad soojudt nim. termodünaamiliseks süsteemiks. Süsteem on suletud, kui ta pole soojusvahetuses süsteemi väliste kehadega Kui lisaks süsteemi kehadele toimub soojusvahetus ka muude kehadega nim. süsteemi avatud termodünaamiliseks süsteemiks. Kui mingis protsessis on kolmest olekuparameetrist üks muutumatu,siis on tegemist isoprotsessiga. Ekkeskmine kineetilineenergia Vkiirus nkonsentratsioon prõhk KBoltzmanni konstant ttemp celsiustes Ttemp Mmolaarmass momolaarmass korda süsiniku ühendi mass 1.p= 3nmoV 2. p=3nEk 3.Ek= 2 4.Ek=2kT 5.V= mo 6.pV=MRT 7.T=t+273 8.t=T273 9.1,66 10 kg süsiniku ühendi mass 10. Boltzmanni konstant 1,38 10
vastastikuse asendi muutus. A)elastne palju tööd teeb jõud deform.b)plastne ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö Elastsus jõud on võrdeline vedru tegemise kiirust. pikenemisega Fe=-kx 1w on niisugune võimsus mis sooritab 1 s Toereak.nim kehale mõjuvat jõudu, mis on jooksul töö 1 J põhjustanud Kineetilineenergia nim energiat, mida keha aluse elastsus jõust.N=mgcosα omab liikumise tõttu K=1J Riputusvahendi pingeks nim. kehale mõjuvat Potentsialneenergia nim energiat, mida jõudu, mis on omavad vastastikus mõjus olevad kehad. π= 1J põhjustatud riputus vahendi elastsus Kin. Teoreem- Keha poolt tehtud töö on jõust.T=mg T=mgcosα võrdne keha kineetilise energia muuduga
- ühe mooli mass Rõhk p- rõhk F- jõud S- pindala Molekulide konsendratsioon n- molekulide arv ruumalaühikus V- ruumala v- keskmine kiirus m0- molekuli mass Ideaalse gaasi põhivõrrand - tihedus E- keskmine kineetilineenergia k- universaalne konstant T- absoluutne temperatuur Rõhk t-temperatuur R- gaasi universal konstant Rõhk Kineetiline energia (keskmine) Absoluutne temperatuur Ideaaalse gaasi olekuvõrrand (Mendelejevi ja Clapeynoni valem) Staatika Tähised: T- võnkumise perjood
pöördväärtuste summaga.1/f=1/a+1/k 1/t=D 50.Valgustusseadus: E=s/r²*cosalfa Pinnavalgustatus on võrdeline valgusallika valgustugevuse ja kiirte langemisnurga cos ning pöördvõrdeline valgusallika kauguse ruuduga. 51.Fotoefekt I: fotoefekti puhul on küllastusvool võrdeline pinna valgustatusega. Ajaühikus väljalöödud metallist elektronide arv on võrdeline valguse intensiivsusega. 52.Fotoefekt II: Väljalöödud elektroni kineetilineenergia ei sõltu valgustatusest, vaid on lineaarses sõltuvuses valguse sagedusega E=A+Wk, hv=A+Wk, Wk=hv-A 53.Einsteini fotoefekti seadus: fotoefekti korral läheb peale langeva valguse kvandi energia väljumistööks ja elektroni kineetiliseks energiaks.=A+Wk hv=A+mv²/2 54.Bohr'i I:Aatom võib olla ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvant olekutes, milles igale aatomile vastab kindel energia. Statsionaarses olekus aatom ei liigu. 55
aatom kindlat energiat, ega kiirga. Bohri II (üleminekute) postulaat – aatomi üleminekul ühest statsinaarsest olekust teise aatom kas kiirgab või neelab energiakvandi, mis võrdub nende olekute energiate vahega. Lained on ruumis edasilevivad võnkumised, mis eeldab paljude vastastikmõjusolevate osakeste olemasolu Põrked on kehade lühiajalised kohtumised. Elastsed on põrked, kus säilibnii summaarne impulsskui ka summaarne kineetilineenergia. Mitteelastsetel põrgetel säilib vaid impulss. Seejuures muundub osa kineetilisest energiast kehade siseenergiaks (sh osa muutub soojuseks Kui seisumassi mitte omavatel footonitel (lainetel) on impulssja impulssmoment (nagu ringpolariseeritudvalgusel), siis võiks seisumassiga osakestel, mis liiguvad valguse kiirusest väiksema kiirusega, omakorda olla lainelisi omadusi.See ongi de Broglie hüpotees, mis seadis impulsiga p=mv liikuvale
annaabi.ee 
