13. ratsionalism - usuvool, mis levis pastorkonna seas, õpetlikud jutlused, kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones valitsevat pärisorjust, tähtis rahva harimine, valgustamine 14. kindralkuberner - monarhi määratud ja talle vahetult alluv kubermangu kõrgeim valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16. kroonupalat - (juhtis viitsekuberner) majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile 17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed 19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati
aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli
· allusid politseiasutused ja sõjaväeosad · olid enamasti kõrgemad sõjaväelased 1812-1829 oli Filippo Paulucci, juhtimisstiil autokraatlik, rohkesti uuenduslike ideid, head suhted kohalike rüütelkondadega; hiljem aadli ja kk vahekord pingestus, talurahvaseaduse läbisurumine; püüdis rüütelkondi oma võimule allutada. · ametikoht püsis 1876.-ni Kubermangu võimu esindaja kuberner: · allus senatile, ei saanud ka mööda vaadata kindralkubernerist · asetäitja viitse- ehk asekuberner Kubermangu olulised asutused: · kubermanguvalitsus- kuberneri juhitud, tegeles igapäevase juhtimisega · kroonupalat- juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, allus rahandusministeeriumile, ül. oli maksude kogumine ja arvestuse pidamine, hankis riigile toiduaineid ja materjale · hoolekandevalitsus- tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuse korraldamisega, alluvusse
andamite maksmisel ja teoorjuse õiendamisel kui ka nende kaitse majanduslikes asjus, kaebuste ja muude kohtuasjade puhul. Selleks ajaks oli Rootsi riigi poolt juba Liivi aadli võim juba murtud ja aadli omavalitsusest järele jäänud ainult vilets vari: maanõunike kolleegium, hävitatud, maapäev ise sattunud, kuninga määrusega 20. detsembrist 1694, sõltuvusse Rootsi keskvalitsusest ja kohalikust Liivimaa kindralkubernerist. Kindralkuberner pidi hoolitsema, et tulundusasehaldurid reisiks rendimõisates ja et, mõisarentnikud ei koormaks talupoegi lepinguvastaste nõudmistega. Kui mõni mõisarentnik pani talupoegadele enam makse peale, kui määratud vakuraamatus, pidi ta selle kahekordselt tagasi maksma. Iga ülearuse rakmepäeva eest pidi rentnik maksma kaks hõbetaalrit, iga jalapäeva eest ühe hõbetaalri ja iga ülearuse küüdipenikoorma eest 8 ööri. Ka keelati
annaabi.ee 
