Kuidas Rootsi riik siinsete alade valitsemise oli korraldanud? (lk 98) Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, Põhja-Läti Saarema liideti Liivima kubermangu 1645. aastal kuid ta oli eraldi rüütelkond. Mõlemal oli võimupeaks kindralkuberner, keskamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiamentike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Võimu teostasid ka kõrvuti kindralkuberneriga rüütelkonnad, maapäevad, maapäevi juhtisid maanõunikud. 7.Kuidas oli organiseeritud kohalik aadliomavalitsus? (rüütelkonnad, maapäev, maanõunikud jms) Riigivõimu ja aadli suhted? (lk 98 99) Rüütelkonnad : Eestimaa, Liivimaa, Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimu ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant
kindralkubermanguks, mille kõrgema võimu esindajaks sai kindralkuberner(tavaliselt kõrgemad sõjaväelased). Tal oli kõrgeim administratiivvõim ja järelevalve tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut.
Kohapeal tegutsesid talupoegade valitud vanemad, külavanemad, kupjad ja vardjad. Mõisate ülemvalitsejad allusid provintsi pealikule. 15. Võimukorraldus Rootsiaegses Eestis Keskvõimu teostas Eesti kuninga esindaja asevalitseja, kes nimetati kuberneriks (määras ja tagandas kuningas). Liivimaal oli pideva sõjaohu tõttu kindralkuberner, Eestile see ei meeldinud. Hiljem määrati Eestisse kuberner, kes oli võimu poolest võrdne kindralkuberneriga, kuberneri kõrval asehaldur. Kuberneri kõrval 2 assistentnõunikku, hulk foogte ja lossipealikke, viimase ülesandeks politseiline ja finantsiline korraldus, kurjategijate kohtu ette toimetamine ja karistuse nõudmine. 1257.a. kogunes Eestimaa Maapäev (aadlikest) kuberneri või tema nõusolekul rüütelkonna peamehe kutsel 3 a. tagant. Ta valis Eestimaa politseinikke ja kohtunikke, oli kohaliku autonoomsuse keskpunktiks. Maapäev
Teeb teatavaks paar kuud enne sessiooni algust (toimus Riias, Tallinnas või Kuresaares). Maanteede läbitavust silmas pidades olid hooajad jaanuaris ja juunis. Maapäevast osavõtt oli kohustuslik. 4 nädala jooksul pidi Maapäev oma istungid ära pidama, toimusid järjest. Algas piduliku jumalateenistusega Toomkirikus. Kooriruumis on kaks rida toole, kus läbi aegade istusid rüütelkonna peamehed. Riias Jakobi kirikus. Pärast seda kohtuti kindralkuberneriga, kellega arutati esimene voor läbi. Esitati rüütelkonna poolsed soovid, kindralkuberner ütles, mis asjad arutlusele pidid tulema. Istungid toimusid rüütelkonna hoonetes. Kuressaares oli see asi keerulisem. Algul oma kooskäimise koht puudus. Aga kuna osalejaid oli vähem, käidi esialgu eramajades. Hiljem hakati koos käima Kuressaare lossis. Kindralkuberner teeb esildised e propositsioonid. Arutlused toimusid voorude kaupa, arvamus loksutati paika
annaabi.ee 
