Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Balti provintsiaalseadustik ehk Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu koostati 19.saj. Provintsiaalseadustik kinnitas veelgi Balti erikorda. See aga ei meeldinud Vene avalikule arvamusele ja 1860.a vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Kindralkuberner ja tema ülesanded Kindralkuberner esindas kõrgemat võimu valitsuse nimel kindralkubermangus. Kindralkuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning sisuliselt võrdsed ministri omadega. Ta oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased. Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused
SS-Gruppenführer Hofmann Rassi ja Asustamise Peaamet SS-Gruppenführer Müller Riigi Julgeoleku Peaamet SS-Obersturmbannführer Eichmann Riigi Julgeoleku Peaamet SS-Oberführer Dr. Schöngarth, Julgeolekupolitsei ja SD Julgeolekupolitsei ja SD juhataja Kindralkubermangus SS-Sturmbannführer Dr. Lange, Julgeolekupolitsei ja SD Julgeolekupolitsei ja SD ülem Läti kindralkomissariaadis Ostlandi riigikomissariaadi Julgeoleku- politsei ja SD juhataja esindajana II. Julgeolekupolitsei ja SD juht, SS-Obergruppenführer Heydrich teatas alguseks, et riigimarssal on ta nimetanud Euroopa juudiküsimuse lõpliku lahenduse ettevalmistamise volinikuks, ja viitas sellele,
· Lisaks igas mõisas mõisnik täitis mõisapolitsei ülesandeid II Liivimaa kindralkubermang(1629-1700) · Lähtekoht: LM oli sõjaga vallutatud ala: · Kohalikul aadlil nõrgem positsioon kui Eestimaal ja Rootsi riigil paremad võimalused keskvõimu kehtestamiseks 1. 1629-1642 LM koos Ingerimaa ja Laadoga- Karjala lääniga ühes kindralkubermangus: · 1629-1634 I kindralkuberner Rootsi riiginõunik(minister) Johan Skytte(G II A õpetaja) · Kuni 1632 keskuseks Tartu, seejärel Riia 2. 1642- Lm moodustas omaette kindralkubermangu: juht kindralkuberner · LM jagati 4 lääniks: Riia, Cesise, Tartu ja Pärnu Kindralkuberner Skytte reformikava 1629 · Kasutusele tuli võtta sisetollid(nagu Rootsis)
19. sajandi esimesel poolel ja hoogustus 1860. aastail pärast järjekordset Poola ülestõusu. Eestis ja Lätis langes venestamise raskuspunkt 1880.–1890. aastaile, Soome autonoomiat hakati kitsendama 19. sajandi lõpuaastail. Üheks ettekäändeks Venemaa keisririigi eri piirkondade haldus ja elukorralduse ühtlustamiseks oli keisririigi eri piirkondades kehtinud erinevad elukorraldust sedastanud seadused: Varssavi kindralkubermangus – Napoleoni koodeks, Poltava ja Tšernigivi kubermangus – Leedu statuut, Balti kubermangudes – Balti erikord ja Soome suurvürstiriigis oma konstitutsioon. Keisririigi elanikkonna elukorralduse ühtlustamise eesmärgiks oli ka vastuseis teisele tõusvale rahvusele, sakslastele, kes olid 1871. aastal moodustanud ühise Saksa keisririigi. Venemaa keisririigi sisepoliitikaga kaasnes ka slavofiilide ja panslavismiliikumised. Balti kubermangud
annaabi.ee 
