Paraku ei motiveeri selline rahasumma kõiki ning tuhandete inimeste näol on trendiks saanud välismaale paremaid elamistingimusi otsima minna. Selle olukorra parandamiseks on planeeritud töötutoetus tõsta pooleni minimaalpalgast (139, 01 ), kuid ilmselt pole ka see summa paljude jaoks rahuldav. Veidi parem on olukord neil, kellel on õigust saada töötuskindlustushüvitist, mis on kordades kõrgem töötu abirahast. Selle suurus sõltub eelnevalt teenitud palga suurusest ning kindlustusstaazist, tänavu on keskmine päevapalk 20,15 (kuus valdavalt umbes 605 ). Veel on loodud võimalused enda äraelatamiseks sotsiaalsete töökohtade loomisega, näiteks Tallinna näol, kus on võimalik kandideerida näiteks heakorratöötajateks, pargivahtideks, võsaraiduriteks jne. Sotsiaalsed töökohad, mille tasuks on miinumpalk, pidavat aitama inimestel raskel perioodil säilitada tööharjumist ning vältida heitumust, kuid samas on Andrus Ansip võtnud sõna nende ametite mittetootlikkuse
sotsiaalmaksudena, mida ei tohi muudeks otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb pensionikindlustusse ja tervisekindlustusse, ning töötuskindlustusmaksu. Sotsiaalkind.e) sissemaksed ja väljamaksed omavahel seotud mida rohkem on inimene sissemakseid teinud, seda suuremat hüvitist ta saab. Nii sõltub tulevase pensioni suurus elus jooksul teenitud palga suurusest ja sellelt makstud sotsiaalmaksu summast ning ka kindlustusstaazist. f)Tervisekindlustuses kehtib seevastu solidaarsuspõhimõte. Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaksmääratud protsendina palgast, kuid teenuseid pakutakse neile võrdselt. Kuigi kõrgema palga saaja on haigekassase maksnud rohkem raha, saab ta haiglas samasugust ravi nagu teisedki. Ka ravimihinna kompenseerimisel ei arvestata makstud tervisekindlustuse summasid, vaid hoopis patsiendi seisundit ja toimetulekuvõimet
võtnud Pensionisüsteem kolm sammast riiklik pension, sots.maks 20%, II sammas panustab töötaja ja riik, sõltub tulust; III sammas isik ise panustab; kui panustada kõik 3, siis ca 60% oma endisest töötatust on võimalik saada Üldpensionid ja eripensionid: teatud töökohad, langeb päris kiiresti ära, alates aastast 2020 ei tule rohkem eripensionäre Pensionisüsteemi esimene sammas riiklik pension Sõltub reeglina kindlustusstaazist staaz tekib sots.maksu maksmise faktist; kindl.staaz tekib, kui 12 kuu jooksul sots.maksu makstud vähemalt miinimumpalga poolt (alla selle töötamine seega ei tasu ära); 1) sots.maks laekub miinimumpalgast 2) kui tahame saada mõistliku pensioni, siis sissetulek peab olema võrdne keskmise palgaga Olukord enne 01.01.1999 pensioniõiguslikstaaz võetakse aluseks töötatud aastad
otstarveteks kulutada. Näiteks Eestis tuleb palgatulult maksta sotsiaalmaksu, mis läheb pensionikindlustusse ja tervisekindlustusse, ning töötuskindlustusmaksu. Reeglina on sotsiaalkindlustuses sissemaksed ja väljamaksed omavahel seotud mida rohkem on inimene sissemakseid teinud, seda suuremat hüvitist ta saab. Nii sõltub tulevase pensioni suurus elus jooksul teenitud palga suurusest ja selleltmakstud sotsiaalmaksu summast ning ka kindlustusstaazist. Tervisekindlustuses kehtib seevastu solidaarsuspõhimõte. Penisonisüsteemi ülesehitamisel kombineeritakse nüüdisajal sageli mitmeid finantsskeeme, eesmärgiga hajutada riske ja tulla paremini toime rahvastikuvananemisega. Üha suurem hulk riike juurutab täiendavalt kogumispensionide süsteeme. See tähendab, et tänane töötaja maksab sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka
annaabi.ee 
